AASTA LAVASTUS
Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus.
Nominatsioonile esitanud sõnalavastuste žürii:
„Titanicu orkester“, MTÜ R.A.A.A.M. (lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Toomas Hõrak, helilooja Urmas Lattikas, tõlkija Maia Soorm).
„Utoopia rannik. I osa. Teekond“, Tallinna Linnateater (lavastaja Priit Pedajas, tõlkija Anu Lamp, kunstnik Liina Unt, valguskujundaja Kalle Karindi, koreograaf Laine Mägi)
Nominatsioonile esitanud muusikalavastuste žürii:
„Tannhäuser“, Rahvusooper Estonia (lavastaja Daniel Slater, kunstnik Leslie Travers, dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten, Mihhail Gerts, valguskunstnik Anton Kulagin, liikumisjuht Kati Kivitar)
„Jevgeni Onegin“, Teater Vanemuine (lavastaja Dmitri Bertman, muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, dirigent Lauri Sirp, kunstnik Igor Nežnõi, kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva, valguskunstnikud Andres Sarv ja Imbi Mälk)
SÕNALAVASTUSTE ALAL
Žürii: Luule Epner (esinaine), Katri Aaslav-Tepandi, Kalju Orro, Monika Larini, Jaak Allik, Madis Kolk, Lilja Blumenfeld
Lavastaja auhind
Madis Kalmet – lavastused „Titanicu orkester“ (MTÜ R.A.A.A.M.), „Leegionärid“ (Rakvere Teater), „Kassirabal“ (Tallinna Linnateater)
Lauri Lagle – lavastus „Kolmapäev“ (Teater NO99)
Priit Pedajas – lavastus „Utoopia rannik. I osa. Teekond” (Tallinna Linnateater)
Maria Peterson – lavastus „Tuvi“ (MTÜ Arhipelaag)
Anne Türnpu, Eva Klemets – lavastus „Tokerjad“ (Anija Mõis)
Kunstniku auhind
Pille Jänes – kujundus lavastustele „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk”, „Kollaborandid“ (Eesti Draamateater)
Jaanus Laagriküll – kujundus lavastustele „Tokerjad“ (Anija Mõis), „Vanad ja noored“ (Ugala Teater)
Jekaterina Malinina – kujundus lavastusele „Õnn kaasa!” (Vene Teater)
Jaagup Roomet – kujundus lavastusele „Pál-tänava poisid“ (Tallinna Linnateater)
Ene-Liis Semper – kujundus lavastustele „Ilona. Rosetta. Sue“, „Enesetapja“, „Iga eht südamelöök“ (Teater NO99)
Naispeaosa auhind
Ita Ever – Vera Malmgren lavastuses „Tuhk ja akvaviit” (Eesti Draamateater)
Kersti Heinloo – preili Julie lavastuses „Preili Julie“ (MTÜ Kell Kümme)
Alina Karmazina – Antigone lavastuses „Antigone“ (Vene Teater)
Elina Reinold – Ljuba lavastuses „Titanicu orkester“ (MTÜ R.A.A.A.M.)
Elisabet Reinsalu – Natalie Herzen lavastuses „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk” (Eesti
Draamateater), Hester Swane lavastuses „Kassirabal“ (Tallinna Linnateater)
Meespeaosa auhind
Argo Aadli – Harry lavastuses „Titanicu orkester“ (MTÜ R.A.A.A.M.), Adam lavastuses „Neli aastaaega“ (Tallinna Linnateater)
Taavi Eelmaa – osatäitmine lavastuses „4.48. Psühhoos“ (Von Krahli Teater)
Peeter Jürgens – vanaisa lavastuses „Vanad ja noored“ (Ugala Teater)
Guido Kangur – Stalin lavastuses „Kollaborandid“ (Eesti Draamateater), Doko lavastuses „Titanicu orkester“ (MTÜ R.A.A.A.M.)
Tarvo Sõmer – Suur-Einar lavastuses „Leegionärid“ (Rakvere Teater)
Naiskõrvalosa auhind
Mari-Liis Lill – Ophelia lavastuses „Hamlet“ (MTÜ Kell Kümme)
Triinu Meriste – Adele lavastuses „Sajand” (Ugala Teater)
Hilje Murel – Emma Herwegh lavastuses „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk“, Annika Malmgren lavastuses „Tuhk ja akvaviit“ (Eesti Draamateater)
Liina Olmaru – Rita-Reet lavastuses „Tuvi“ (MTÜ Arhipelaag)
Marika Vaarik – osatäitmised lavastustes „Ilona. Rosetta. Sue“, „Iga eht südamelöök“ (Teater NO99)
Meeskõrvalosa auhind
Ain Lutsepp – Aleksandr Bakunin lavastuses „Utoopia rannik. I osa. Teekond“
(Tallinna Linnateater)
Andres Raag – osatäitmine lavastuses „Talgud“, Wally lavastuses „Wally kohvik“ (Kuressaare Linnateater)
Meelis Rämmeld – Tuvi lavastuses „Sajand“, Nikolai Ogarjov lavastuses „Utoopia rannik. III osa. Kaldale heidetud“ (Ugala Teater)
Aarne Soro – Vello-Viljar lavastuses „Tuvi“ (MTÜ Arhipelaag)
Taavi Teplenkov – Vissarion Belinski lavastuses „Utoopia rannik. I osa. Teekond“
(Tallinna Linnateater)
Sõnalavastuste žürii eriauhind
Lavastusele, mis toob jõuliselt esile eesti teatri liigirikkuse:
„köök/keittiö“ (Rakvere teater)
„Ma olen tuul“ (Theatrum)
„Mõnikord on kõik nii selge“ (MTÜ R.A.A.A.M.)
„rhizomedia. risomeedia“ (Cabaret Rhizome)
„Tiina Tauraite traktor“ (MTÜ Kolhoos)
Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus.
Madli Pesti
Artiklid: „Tusk. Töötus. Armetus.” („Ilona. Rosetta. Sue“. Teater NO99s), Postimees, 1.10; „Kübara läbimurre Berliinis. („Orpheus allilmas” Theatertreffenil), Postimees, 24.05; „Visuaalteater kui kunstide sulam”, Sirp, 26.09; „Ebakindlate kehade ohtlikud mängud”, Sirp, 30.05; „Kolm ratsanikku uurimisinstituudis. VAT Teater „The Black Rider”, NO99 „Three Kingdoms”, Signa „Bleier Researh Inc””, Teatrielu 2011, ning välisteatri järjepideva professionaalse tutvustamise eest.
Andres Laasik
2013. aastal Eesti Päevalehes ilmunud järjepidavalt sisutruu teatrikriitika eest. Artiklid „Renate Valme andis vaatajale tüki pureda”, Eesti Päevaleht, 29.10.; „Vaikne Raivo Trass on väärikalt vananenud filosoof Sokrateseks”, Eesti Päevaleht 18.12; „Stalini käsi juhib Bulgakovi meeli”, Eesti Päevaleht 25.09.; „Tagasiastunud minister ei taha ennast tappa”, Eesti Päevaleht 12.12.
Meelis Oidsalu
Artiklid: „Ruumimaagiast. Eesti teatri ruumikasutusest ja festivalist „Draama 2013“„, Teater. Muusika. Kino, 11.2013; „Arutleva demokraatia poole“, Sirp, 19.12; „Kuidas joonistada lammast“, Sirp, 04.01; „Gustav Suitsu õudusunenägu“, Sirp, 31.10; „Space Oddity – Ruumiodüsseia“, Teater. Muusika. Kino, juuni-juuli 2013.
Alvar Loog
Artiklid: „Õige on surra, kui oled veel noor. „Autori surm” Tartu Uues Teatris“, Teater. Muusika. Kino, mai 2013; „„Õhtu jõuab, vihm möödub, aga mul on viimne melanhoolia”„ Sirp, 14.03.; „Näitleja kui omaenese lühikroonika“, Sirp, 11.04; „Kas läbikukkumine kodanikuna tähendab läbikukkumist inimesena?“, Sirp 17.10; „Moraalse perversiooni poeesia“, Sirp, 23.10.; „Digitaalse olemise talutav kergus“ Sirp, 05.12.
Eero Epner
Artiklid: „Avalikkus ja teater“, Sirp, 24.01.; „Hetkelisusest sündiv vabadus“, Sirp, 29.08.; „Brutaalne prints“, Sirp, 14.11.
Sõnalavastuste muusikalise kujunduse või originaalmuusika auhind
Žürii: Olav Ehala (esimees), Tõnu Kõrvits, Tiina Mattisen, Ardo Ran Varres
Aleksandr Žedeljov – originaalmuusika lavastusele „Antigone“. (Vene Teater)
Veiko Tubin – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastustele „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“. (Tallinna Linnateater)
Urmas Lattikas – originaalmuusika lavastusele „Kollaborandid“. (Eesti Draamateater)
Jaak Jürisson – originaalmuusika lavastusele „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk“. (Eesti Draamateater)
Hendrik Kaljujärv – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastustele „Puhastatud“ ja „4.48 psühhoos“. (Von Krahli Teater)
Salme Reegi nimeline auhind
Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.
Žürii: Eva-Liisa Linder (esinaine), Kirsten Simmo, Silvia Soro, Kaido Rannik
Liina Unt – kunstnikutöö lavastuse „Sinilind” erakordse visuaalia loomisel. (Endla Teater)
Haide Männamäe ja Toomas Tross – autori-, lavastaja- ja näitlejatöö klounipaari Piip ja Tuut väljatöötamise ning ampluaa pideva avardamise eest, sealhulgas lavastuses „Preili Landskrone ja härra Pilstickeri armastuslugu”. (Piip ja Tuut Teater)
Kaja Lindal, Hendrik Lebon, Julia Wilms ja Taavet Jansen – koreograafia, esitus ja videolahendused interaktiivses osalusteatris „Rock'n Roll ja lehesadu“. (Sõltumatu Tantsu Ühendus, Het Lab Utrecht, Ábens Dans, Dansstationen)
Taavi Tõnisson – kunstiküps lavastajatöö kirjandusklassika ja tugeva lavastusmeeskonna ühendamisel haaravate rollidega nukulavastuseks „Väike Gavroche“. (NUKU teater)
Margus Kasterpalu ja Oleg Titov – lavastaja- ja koreograafitöö eest tugeva näitlejaansambliga algupärase muusikali „Arabella“ lavaletoomisel. (Birgitta Festival ja Ugala Teater)
Priit Põldroosi nimeline auhind
Antakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest. Asutatud Jüri Järveti ettepanekul, Teatriühingu juhatuse otsusega 1984.a.
Žürii: Lea Tormis (esinaine), Piret Kruuspere, Kalju Orro, Margot Visnap, Ingo Normet
Ene Paaver – teatriraamatute, sealhulgas Eesti Draamateatri näidendiraamatute sarja, järjepideva ja süvenenud, detailitäpse ja autoritundliku toimetamistöö eest. Samuti tunnustades tema algatust ja hoolt algupärase näitekirjanduse regulaarsel tutvustamisel ja autorite lähendamisel lavapraktikale „Esimese lugemise“ raames.
Tõnu Tepandi – pikaaegse pedagoogitöö eest kõnetehnika ja lavakõne õppejõuna, mille käigus ta on loonud hääle ja mängu vastastikusel tihedal seosel põhineva isikupärase meetodi. Samuti arvestades rohket harjutusmaterjali sisaldavat ja autori n-ö häälefilosoofiat avavat raamatut „Alguses oli hääl“ (2012).
MUUSIKA-, BALLETI- JA TANTSULAVASTUSTE ALAL
Muusikalavastuste auhind
Žürii: Kerri Kotta (esimees), Alvar Loog, Madis Kolk, Kristel Pappel, Raili Sule
Mati Turi – Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse teostuse eest Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser“. (Rahvusooper Estonia)
Vanemuise teatri lavastusmeeskond, orkester ja trupp – Pjotr Tšaikovski ooperi „Jevgeni Onegin“ kunstiliselt nauditava ja veenva muusikalise esituse eest. (Teater Vanemuine)
Vello Pähn ja RO Estonia orkester – Richard Wagneri ooperi „Tannhäuser“ ja Charles Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia“ kõrgetasemelise muusikalise teostuse eest. (Rahvusooper Estonia)
YXUS Ensemble, Anne Türnpu ja Kairi Mändla – Karlheinz Stockhauseni tehniliselt ülikomplitseeritud „Sügismuusika“ artistliku teostamise eest. (YXUS Ensemble, Eesti Kontsert, Teater NO99)
Balletilavastuste auhind
Žürii: Enn Suve (esimees), Oleg Titov, Kristiina Garancis, Elena Poznjak-Kõlar, Irina Härm
Hayley Blackburn – nimiosa balletis „Raimonda”, Belle, lavastuses „Kaunitar ja koletis”. (Teater Vanemuine)
Sergei Upkin – nimiosa balletis „Petruška”, Solor, lavastuses „Bajadeer”. (Rahvusooper Estonia)
Nanae Maruyama – osatäitmised lavastustes: Nikia, „Bajadeer”, Priimabaleriin, „Petruška”, pas de trois, „Luikede järv“. (Rahvusooper Estonia)
Lühiballeti „SYMBIONT(S)“ esitajad – koreograaf Wayne McGregori tantsukeele ja koreograafilise mõtte õnnestunud ettekanne. (Rahvusooper Estonia)
Tantsulavastuste auhind
Žürii: Heili Einasto (esinaine), Kristiina Garancis, Heili Lindepuu, Karmen Ong, Anu Ruusmaa
Johannes Veski ja Päär Pärenson „Mutantants ehk Tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured“ – entsüklopeediline lähenemine tantsule ja selle omapärane lahendus, muljetavaldav eeltöö liikumismaterjali taustaga. (Cabaret Rhizome, Kanuti Gildi SAAL)
Rene Köster „Tzion“ – sügavalt läbitunnetatud isiklikust kogemusest kantud tervik, esitatud intensiivse kirglikkusega, kehaliselt väljendusrikkalt ja ausalt. (Kanuti Gildi SAAL)
Kristjan Rohioja „Electronic City“ – koreograafiline üllatus, õrn ja tundlik poeetiliste metafooridega lavalugu; suurepärane töö esitajate Maiken Schmidti ja Ago Sootsiga, kes suutsid detailid suureks tantsida. (VAT Teater)
Tantsijad Xenia Rudakova, Endro Roosimäe ja Sigrid Savi Oleg Titovi lavastuses „Preili J“ – kaasaegse tantsu valdkonnas veenvalt ja küpselt esitatud ning selget narratiivi kandvad dramaatilised rollid. (Tallinna Tantsuteater)
Mart Kangro lavastustega „homset oodates“ ja „samm lähemale“ – järjepidevust hoidvad, loomingulised ja selge kontseptsiooniga lavastused, mida iseloomustab jäägitu pühendumine ja ausus. (Kanuti Gildi SAAL; Teater NO99)
Muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind
Ansambel „Resonabilis“ ja Ott Aardam – Kristjan Kõrveri kammerooperi „Raud-Ants“ omanäolise lavastusliku teostuse ja nõudliku muusikalise partituuri ettekandmise eest. (Mustjala Festival, Saaremaa Ooperipäevad)
Ooperi „Proua Elsa“ trupp – Vselovod Pozdejevi kammerooperi „Proua Elsa“ muusikaliselt nüansirikka esituse eest. (Pille Lille Muusikute Fond)
Aivar Kallaste – peenelt nüansseeritud ja isikupäraste karakterrollide esitamine eri žanrilistes lavastustes: „Totu kuul“, „Kaunitar ja koletis“, „Kuldvõtmekese lugu“, „Cabaret“. (Teater Vanemuine)
Flo Kasearu, Oksana Tralla, Veronika Vallimäe, Marianne Männi ja Riina Maidre lavastus „Püha öö“ – isikliku ja kodu valdkonna edukas toomine lavale, harva ettetulev põlvkondadevaheline side etenduskunstis. (Kanuti Gildi SAAL)
TEATRITÖÖTAJA AUHIND
Žürii: Külli Root (esinaine), Sirli Bergström, Liina Unt, Taavi Varm, Enar Tarmo, Margus Vaigur, Iir Hermeliin
Lavastust ettevalmistavas kategoorias
Revo Koplus, Kanuti Gildi SAALi tehniline juht
Augusti TantsuFestivali tehniline juht, paljude eri žanriliste lavastuste kaaslooja valguskunstniku ja tehnilise teostajana.
Annika Aedma, NUKU teatri nukumeister
Suurepärase tunnetuse ja silmaga nukumeister – kunstiteoste looja, anatoomiate meister, andekas ilmete voolija, töökas kehade valmistaja, osav kestade viimistleja.
Dmitri Mjatšin, Vene Teatri metallitööline
Töötab Vene Teatris keevitajana 1999. aastast. Valmistab kõik dekoratsioonide metallkonstruktsioonid, kõik lavastuste dekoratsioonides mehhaniliselt liikuvad detailid. Osales vabatrupi „Teine Teater“ kõikide lavastuste loomisel. Vene Teatri ja AudioKinetica koostööprojekti „Cyclotron“ üks loojatest. Mitmekülgselt andekas, leidlik ja vastutustundlik metallitööde meister.
Etendust teenindavas kategoorias
Argo Valdmaa, Endla Teatri videomeister
On toonud uut hingamist teatri tehniliste võimaluste maailma ja seeläbi lavastusi oluliselt rikastanud. Alati otsiv ja uute arengutega kursis hoidev loovtehnik. Ta on teatris juba 5 aastat ning on oma uuendusliku meele ja hooliva suhtumisega paljudele eeskujuks. Kolleegipreemia 2012 laureaat.
Karin Tetsmann, Eesti Draamateatri vanemrekvisiitor
Paarkümmend aastat teatritööd, loominguline partnerlus kokku mitmekümne nõudliku kunstniku, lavastaja ja etenduse juhiga, näitlejatest rääkimata; kõige erinevamate ajastute esemeid koondav hinnaline rekvisiidiladu; eksimatu erialane asjatundlikkus koos heade ajalooteadmiste ja stiilitajuga. Tema teadmiste ja koostöö abil on kujundatud mitte ainult sadu Eesti Draamateatri lavastusi, vaid ka arvukalt teiste teatrite lavasid, projekte ning filme.
Oliver Kulpsoo, Von Krahli Teatri valguskunstnik
Meeskonnamängija, väljakujunenud loojavaimu ja rafineeritud silmaga kunstnik, kes kaitseb Siioni lõvina oma isikupärast käekirja, prožektoritega kirjutatud poeemi, mis tõstab lavastuse teatripõrandast lahti ning laseb tal peegelduda pilvedel.
Haldus- ja administratiivtöötaja kategooria
Jüri Kruus, Rahvusooper Estonia heliplaatide restaureerija, teatrilooliste raamatute koostaja, inspitsent
Töötanud Rahvusooper Estonias aastast 1965, alates 1970 ooperi- ja balletietenduste inspitsiendina. Restaureerinud üle 160 LP, CD ja helikasseti eesti lauljate, näitlejate, instrumentalistide, dirigentide ja ooperite salvestusi (sh. Miliza Korjus, Milvi Laid, Tiit Kuusik, Georg Ots jt.), olnud enamasti ka koostaja, kujundaja ja annotatsioonide autor.
Tutvustanud nii Eesti kui ka maailma tuntud lauljaid, instrumentaliste ja oopereid perioodikas, raadio- ja telesaadetes, videokavades, RO „Estonia“ Talveaias, juubeliõhtutel teatrisaalis, Peterburi, Moskva, Kiievi, Odessa, Samaara, New Yorgi ning Sydney raadiosaadetes, loeng-kontsertidel Peterburi Teatri- ja Muusikamuuseumis.
Roland Leesment, Endla Teatri haldus- ja tehnikajuht
Teatrihoone, -varade ja -tehnika eduka ning kindlameelse korrashoiu, renoveerimise ja arendamise eest 2013. aastal.
Kadri Tikerpuu, Nargen Festivali korraldusjuht
Suuremahuliste Nargen Festivali projektide juhtimine, millest võib esile tõsta Kreegi päevad Haapsalus, Pärdi päevad Tallinna kirikutes ja ooperi „Valgustatud pimedusejünger“ Noblessneri Valukojas.
