In memoriam Kaljo Johannson

01.04.1937 – 09.03.2017

Vaid mõned nädalad enne oma 80. juubelisünnipäeva lahkus meie seast ooperi- ja operetisolist Kaljo Johannson, pikki aastaid meie muusikateatrit rikastanud laulja, kelle elutöö sai tehtud Vanemuise teatris.

1937. aastal Tartus sündinud Kaljo Johannsoni lapsepõlves tärganud teatrihuvi viis teda esmalt Ida Urbeli juhendatud laste balletiringi, kust pärinevad ka esimesed lavakogemused. Peagi aga selgus, et looduselt kaasa antud vokaalsed eeldused sobivad enamgi hoopis muusikateatri tarvis. Lauluõpingud legendaarse Rudolf Jõksi juhendatud „Vanemuise” vokaalstuudios viisid Kaljo Johannsoni 1957. aastal Vanemuise koorilauljate rivisse, kooripartiidele järgnesid kohe ka esimesed nimelised pisiosad, ühena esimestest kaks kõrvalosa 1957. aastal esietendunud Epp Kaidu tähtlavastuses, B. Kõrveri operetis „Ainult unistus”.

Töötanud lühiajaliselt ka Estonia kooris, sai Kaljo Johannsonist 1967. aastal Vanemuise koosseisuline solist. Noore lavajõu loomupärane liikuvus, mänguline erksus ja eelkõige mahe tenorihääl tõid kiiresti vastutusrikkaid rolle nii operetis kui draamalavastustes, aga ka mitmeid nõudlikke ooperipartiisid (Krahv Belfiore, Mozarti „Armastuse aed”, 1970; Lenski, Tšaikovski „Jevgeni Onegin”, 1973; Gritško, Mussorgski „Sorotšintsõ aastalaat”, 1976).

Kaljo Johannsoni pärisosaks kujunes aga vaieldamatult operett ja selles keerulises lavažanris tehtud rollidega kirjutas ta end Tartu toonase teatripubliku südameisse. Pikkade aastate jooksul olid tema kanda peaaegu kõikide Vanemuise operettide tenoripartiid (Florimond, Kálmáni „Montmartre´i kannike”, 1971; Piquillo, Offenbachi „Pericola”, 1974; Stanislaus, Zelleri „Linnukaupleja”, 1975; Edvin, Kálmáni „Silva”, 1979). Lõpetanud opereti „esimese armastaja” ampluaaga, algas Kaljo Johannsoni loometeel uus etapp, mida märgistavad värvikad karakterrollid paljudes ooperites, operettides ja muusikalides (Bellamy, Schmidti „Romantilised fantastikud”, 1985; Paater, Leigh´ ”Mees La Manchast”, 1995; Pisquatschec, Kálmáni „Montmartre´i kannike”, 1998). Lõpetanud 2001. aastal töö Vanemuises, sai Kaljo Johannsonist tallinlane, kuid tema lavateed jätkus veel palju kauemaks. Kaljo Johannsoni osalusel valminud erinevad ooperi- ja operetikavad lubasid oma kuulajaga vahetumat kontakti kui traditsiooniline teatrilava ning viisid rõõmu klassikalisest muusikast ka selle publikuosani, kes teatrisse enam nii sageli ei jõudnud.

Teater Vanemuine ja tänulik publik jäävad neile meelespidamist väärt lavahetki kinkinud solisti hea sõnaga meenutama.


Teater Vanemuine
Rahvusooper Estonia
Eesti Teatriliit
Eesti Näitlejate Liit

Kaljo Johannsoni ärasaatmine toimub 18. märtsil kell 14.30 Pärnamäe kabelis.