2. septembril 2024 esitletakse Draama festivalil Tartu Saksa Kultuuri Instituudis
(Kastani tn 1) kell 15.00 aastaraamatut „Teatrielu 2023“ ja Hans-Thies Lehmanni monograafiat „Postdramaatiline teater“.

 „Teatrielu“ peaülesanne on jäädvustada ja mõtestada aasta lavaelu tähtsündmusi. 2023. aasta teatrielu pakkus rikkalikult olulisi lavastusi. Aasta märksõnadeks kujunesid „tragöödia“ ja „muusika“. Tipplavastusi „Macbeth“, „Vend Antigone, ema Oidipus“, „Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus“, „Meie klass“ ja „Plekktrumm“ analüüsivad Luule Epner ja Valle-Sten Maiste, vastavalt läbi tragöödia ja poliitilise ajaloo prisma. Madli Pesti tõlgendab aasta tähtlavastusi „Teoreem“ ja „Ülestähendusi põranda alt“ loovkirjutamiskooli Drakadeemia kursuslaste kaasabil.

Olulisi käsitlusi ilmub ka muusika- ja tantsuteatri vallast. Muusikateatrit „õigustab“ Kerri Kotta, balletiaasta tähthetki vahendab Kristiina Garancis. Nüüdistantsu aastaringist annab isikupärase ülevaate Raho Aadla. Füüsilise teatri piire ja omadusi vaeb Anneli Saro.

Viimastel aastatel on uuele tasemele tõusnud Eesti teatri visuaalne külg. Uuslavastuste stsenograafia võtab põhjaliku vaatluse alla kunstiajaloolane ja kuraator Kerttu Männiste. Veel tõusid teatriaastast esile lavastused kirjanikest: Nikolai Baturinist ja Artur Alliksaarest inspireeritud lavastustest mõtiskleb kirjanik Kaur Riismaa.

Lisaks põhjalikele sisse- ja ülevaadetele sisaldab „Teatrielu 2023“ ka kahte vestlusringi ja üht intervjuud. Oma loomingusse lubavad piiluda lavastuste „Macbeth“, „Vend Antigone, ema Oidipus“ ja „Kotka tee taeva all“ tegijad, pakkudes sellega väärtuslikku jäädvustust loomeprotsessist.

Kogumiku „Mälu“ rubriik pakub seekord eriti põnevat lugemist. Kirsten Simmo teeb haarava ülevaate Eesti Teatri Agentuuri kolmest aastakümnest. Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Annely Kaldoja on viinud läbi enneolematu uurimuse teatrimälust kavalehtedel. Kogumikust leiab huviline arhiivist päevavalgele toodud paar tosinat fotot kavalehdetest.

„Teatrielu 2023“ toimetajad on Madli Pesti ja Tambet Kaugema, statistika ja kroonika osa on koostanud Tiia Sippol. Raamatu keeletoimetaja on Mari Tuuling, kujundaja Kersti Tormis. Kogumikku arvustab esitlusel Oliver Issak.

„Teatrielu“ sarja annab välja Eesti Teatriliit koostöös Eesti Teatri Agentuuriga, trükib Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

 Eesti lugejani jõuab Saksa teatriuurija Hans-Thies Lehmanni monograafia „Postdramaatiline teater“ (Postdramatisches Theater).

See on mõjurikas uurimus, mida on nimetatud saksa kultuuri „ekspordihitiks“. Küllap ei ole kaalukamat teatriteoreetilist käsitlust, mis hõlmaks, avaks ja mõtestaks nüüdisaja lääne teatrikunsti arengut. Oma teoses eritleb Lehmann põhjalikult omadusi, mis on iseloomulikud postdramaatilisele teatrile.

Tõlkija Tiina-Erika Friedenthal, toimetajad Luule Epner ja Madli Pesti, keeletoimetaja Mari Tuuling, nimeregistri ja bibliograafia koostas Ene Paaver. Kujundaja Mari Kaljuste.

Raamatu annab välja Eesti Teatriliit, toetas Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.