Kronoloogia

I periood 1945–1965

Asutamine ja kujunemisaastad. Teatriühingu esimehed olid Ants Lauter, Priit Põldroos, Hugo Laur, Lembit Rajala ja Ilmar Tammur, aseesimehed Enn Toona ja Ants Päiel.

• 1945 asutati Eesti NSV Teatriühing. Põhikiri võeti vastu 27. märtsil, esimeheks valiti Ants Lauter.
  
• 1948 asutati teatriühingu abikäitised: fotoateljee ja pesumaja.
  
• 1951 üüriti Vääna-Jõesuus näitlejatele esimene suvemaja. Alustati matusepaiga väljaehitamisega Metsakalmistul ja kirjastustegevusega. Asutati teatriühingu raamatukogu. Ühing sai tööruumid Estonia teatrimajas.
  
• 1952 toimus esimene noorte lavajõudude ülevaatus ja teatrikunstnike tööde näitus.
  
• 1953 ilmus esimene teatrite koondkava „Tallinna ja Tartu teatrid“ (edaspidi „Eesti NSV Teatrid“).
  
• 1954 ilmus esimene almanahh „Eesti Nõukogude Teater“.
  
• 1955 toimus Riias Balti liiduvabariikide teatritöötajate konverents, kus võeti vastu otsus korraldada Balti liiduvabariikide ühine teatrifestival.
  
• 1956 toimus Riias esimene Balti Teatrikevad, millest võtsid osa ka Karjala-Soome teatrid.
  
• 1957 toimus Vilniuses teine Balti Teatrikevad, kus osalesid ka Valgevene teatrid.
  
• 1958 korraldati kolmas Balti Teatrikevad Tallinnas, kus osalesid jällegi Valgevene teatrid.
  
• 1959 asutati Eesti NSV Teatriühingu Tööstuskombinaat. Tuludest läks 25% riigieelarvesse, ülejäänut kasutasid kombinaat ja teatriühing.
  
• 1961 alustasid tööd teatriühingu lavakunstistuudiod – Tallinnas (Draamateatri juures) ja Tartus (Vanemuise juures). Toimus esimene sõnakunstnike konkurss. Anti esimesed preemiad loominguliste saavutuste eest.
  
• 1962 toimus teatriühingu I kongress. Alustati lavastuste tekstilise ja pildilise dokumenteerimisega (fotodokumentatsioonid). Toimusid esimesed juhatuse koosolekud väljasõitudega teatritesse. Esimest korda osaleti VTO (Üle-Venemaalise Teatriühingu) turismigruppide koosseisus teatrifestivalidel välismaal.
  
• 1963 korraldati esimene vabariiklik teatrikuu. Alustati aastaraamatute sarjaga („Teatrimärkmeid“, „Teatrimärkmikud“), mida antakse „Teatrieluna“ välja praeguseni (v.a sunnitud paus aastatel 1986–1994). Ilmus ka esimene raamat sarjast Eesti teatriajaloo vihikud (anti välja aastani 1991).
  
• 1964 osteti majad teatritöötajate puhkekodudeks Lääne-Virumaal Lahekülas ja Koolimäel.
  

II periood 1966–1975

Ühingu tegevus laienes väljapoole oma liikmeskonda. Teatrikunsti populariseerimine. Esimehed olid Ilmar Tammur, Ants Lauter ja Georg Ots, tegevjuhid Ants Päiel ja Margarita Teder.

• 1966 toimus esimene vabariiklik vokalistide konkurss.
  
• 1967 toimus Balti liiduvabariikide ja Valgevene lauljate konkurss.
  
• 1969 toimus esimene teatrite spartakiaad, mida peetakse siiani igal aastal.
  
• 1970 alustasid tööd Vanemuise õppekoor ja lastestuudio.
  
• 1971 alustas tööd Rakvere Teatri stuudio. Anti esimesed preemiad parimatele tehnilistele töötajatele. Laiendati ruume Estonia teatrimajas.
  
• 1973 alustati kino- ja teatriinimeste ühise maja ehitusega aadressil Uus 3 (Tallinn).
  
• 1974 asutati Ants Lauteri nimeline preemia.
  
• 1975 asutati Georg Otsa nimeline preemia.
  

III periood 1976–1995

Loodi Eesti Teatriliit ja moodustati erialaliidud. Esimehed olid Kaarel Ird, Jüri Järvet, Mikk Mikiver. Tegevjuhid Eino Laks, Margarita Teder, Toomas Ando, Härmo Saarm, Reet Neimar ja Reet Mikkel.

• 1976 alustasid tööd õppestuudiod Ugala teatris ja Vene Draamateatris.
  
• 1977 alustas tööd Pärnu teatri õppestuudio. Anti välja esimesed auhinnad teatrireklaami valdkonnas. Toimus esimene teatrifoto konkurss.
  
• 1978 toimus teatrifestival, millega tähistati A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva. Asutati Voldemar Panso nimeline preemia.
  
• 1979 korraldati koostöös Kultuuriministeeriumiga konverents „Noor režii. Tendentsid, saavutused, probleemid“.
  
• 1980 toimus Voldemar Panso nimeline sõnakunsti konkurss.
  
• 1982 alustas tööd noorte teatrikriitikute seminar.
  
• 1984 taastati vahepeal soiku jäänud suhtlus Baltikumi teatriinimeste vahel, toimus Balti teatrikevad. Asutati Priit Põldroosi nimeline preemia.
  
• 1985 toimus esimene Georg Otsa nimeline muusikanädal, mida korraldati 1998. aastani (kokku 10 korda).
  
• 1987 reorganiseeriti Eesti Teatriühing Eesti Teatriliiduks. Esimeheks sai Mikk Mikiver. Teatriliidule eraldati maja aadressil Uus 5. Loodi Eesti Teatrifond, teatriühingu tööstuskombinaadist sai Eesti Teatrifondi Tööstuskombinaat.
  
• 1988 1. ja 2. aprillil kutsuti teatriliidu initsiatiivil kokku Eesti loomeliitude ühispleenum, millest sai oluline tähis Eesti taasiseseisvumise teel. Asutati Aleksander Kurtna nimeline preemia.
  
• 1989 alustati teatriauhindade žüriide tegevuse korraldamisega. Teatriliit võttis Kultuuriministeeriumilt üle auhindade žüriide moodustamise, nende töö organiseerimise ja auhindade väljaandmise.
  
• 1991 kolis teatriliit majja aadressil Uus 5, Tallinna Linnavalitsus sõlmis teatriliiduga rendilepingu.
  
• 1992 võeti vastu uus põhikiri, hakati moodustama erialaliite. Teatriliit astus TALO liikmeks. Eesti Teatrifondi Tööstuskombinaadi põhjal moodustati AS Teaspon, mille aktsionärid on Eesti Teatriliit, teatriliidu liikmed ja Teasponi töötajad. Likvideeriti Teatrifond.
  
• 1993 alustas teatriliit (TALO koosseisus) valitsusega palgaläbirääkimisi.
  
• 1994 asutasid üheksa Eesti riigiteatrit AS-i Eesti Näitemänguagentuur, kes vahendab avalikule esitamisele tulevate näidendite autoriõigusi ning nõustab nii teatreid kui ka üksikisikuid autoriõigustes.
  
• 1995 asutati Eesti Kultuurkapital, mille taastamise initsiaatorite hulgas oli ka Eesti Teatriliit. Rahvusvahelist teatripäeva hakati tähistama üle-eestilise teatripeona, kus antakse kätte Eesti teatri auhinnad. Esimene auhinnatseremoonia toimus Ugala teatris.
  

IV periood 1996–2015

Teatriliit kui erialaliitude katusorganisatsioon. Esimehed olid Tõnu Tepandi, Jaak Allik, Rein Oja ja Ain Lutsepp. Tegevjuhid Reet Mikkel ja Riina Viiding.

• Erialaliidud võtsid vastu Eesti Teatriliiduks ühinemise lepingu, millega teatriliit muutus katusorganisatsiooniks. Teatriliidu alla koondusid Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Kutseliste Tantsijate Liit, Eesti Teatrijuhtide Liit, Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus, Eesti Teatriuurijate Ühendus, Eesti Teatrikriitikute Ühendus, Eesti Muusikateatrite Solistide Ühendus, Eesti Orkestriartistide Ühendus, Eesti Balletiartistide Ühendus, Eesti Loomealatöötajate Ühendus, Eesti Teatriseenioride Ühendus ning Tuuleveski teater.
• Teatripäeva pidu toimus Endla teatris. Alates sellest aastast rahastab kõiki auhindu Eesti Kultuurkapital (vt ka teatriauhindade ajalugu).
• Tartus toimus esimene Eesti teatri festival Draama, mis on Eesti teatrite parimate lavastuste ülevaatefestival, korraldajaks Vanemuise teater. Festivali loojad on Eesti Teatrijuhtide Liit, Eesti Teatriliit, Kultuuriministeerium.

• Toimus Draama festival, mis on toimunud alates sellest aastast biennaalina Tartus.
• Teatriliit osales etendusasutuste seaduse (jõustub 2003) väljatöötamisel.
• Asutati Salme Reegi nimeline preemia.
• Teatripäeva pidu toimus Rakvere Teatris.

• Teatripäeva pidu toimus taas Ugala teatris.

• Draama festivalil osalesid aukülalistena Rahvusvahelise Teatriinstituudi (ITI) president Jeong Ok Kim ja ITI peasekretär Antonio Perinetti.
• Rahvusvahelist teatripäeva tähistati Tallinna Linnateatris.

• Toimus kohtumine Leedu, Läti ja Eesti teatriliidu vahel. Sõlmiti ühiste kavatsuste protokoll, milles kinnitati vajadust taastada iga-aastane rahvusvaheline omadramaturgia festival. Võeti vastu Balti Teatri Festivali statuut, mille on kinnitanud Balti riikide teatriliidud.
• Toimus teatriliidu peakoosolek. Esimeheks valiti Jaak Allik. Viis erialaliitu (Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit ja Eesti Teatrijuhtide Liit) ühinesid ametiühingute seaduse alusel ametiühingute liiduks Eesti Teatriliit, mis andis teatriliidule ametiühingute liidu staatuse. Teatriliit kanti ametiühingute registrisse, jättes talle ka loomeliidu funktsiooni.
• Koostöös Eesti Entsüklopeedia kirjastusega ilmus Eesti teatri biograafiline leksikon (peatoimetaja Kalju Haan, retsensent-toimetaja Reet Neimar).
• Asutati Helmi Tohvelmani nimeline preemia.
• Teatripäeva tähistati Eesti Draamateatris.

• Draama festivalil oli esimest korda kavas off-programm, mida korraldas Tartu Teatrilabor.
• Teatriliidu peakoosolekul võeti vastu Eesti Teatriliidu liikmesorganisatsioonide kokkulepe, millega anti katusorganisatsioonile konkreetsed ülesanded. Esimeheks valiti Rein Oja.
• Alustati loomeliitude seaduse ettevalmistamisega koos teiste loomeliitude ja Kultuuriministeeriumiga.
• Asutati Teatriliidu Teabekeskus, mis tegutseb mittetulundusühinguna, koondab ja jagab professionaalse teatriga seotud informatsiooni ning annab välja teatristatistika aastaraamatut. Teabekeskuse esimeseks juhiks sai Mari Kolle.
• Maria Klenskaja ettepanekul asutati Kristallkingakese auhind.
• Teatripäeva tähistati Vene Draamateatris.

• Kultuuriministeeriumi ja teatriliidu kokkuleppena võrdsustati Tallinna Balletikooli ja Viljandi Kultuurikolledži lõpetanud palgamäärade mõttes kõrgharidust omavate kultuuritöötajatega.
• Esimees Rein Oja tutvustas Kultuuriministeeriumis teatrijuhtidele teatrite rahastamise põhimõttena arvutusliku inimtööaasta (AITA) ideed.
• Teatripäeva tähistati Eesti Nukuteatris.

• Toimus Draama festival.
• Asutati Karl Adra nimeline auhind.
• Teatripäeva tähistati Estonia teatris.

• Asutati SA Eesti Teatri Festival (asutajaid on Eesti Teatriliit), mille ülesandeks sai korraldada Draama festivali ja teisi Eesti teatri olulisi suurüritusi.
• Teatriliidule anti etenduskunstide tugiteenuste kutset omistava organi (KO) tegevusluba.
• Euroopa Komisjoni egiidi all toimus konverents „Sotsiaaldialoog etenduskunstide valdkonnas“ (korraldajad Eesti Teatriliit ja Eesti Teatrijuhtide Liit). Teatriliit toetas haridus- ja kultuuritöötajate üldstreiki õhtuste etenduste eelsete aktsioonidega teatrites üle Eestis.
  
• Toimus teatriliidu peakoosolek. Esimeheks valiti taas Rein Oja.
• Teatriliit osales oma liikmete huvide kaitsmiseks väljatöötatud aastate pensioni seaduse muutmise seaduse loomisel. Jõustus loomeliitude seadus.
• Teatripäeva tähistati Ugala teatris.

• Toimus Draama festival.
• 2000. aastal sõlmitud kokkuleppe järgi taastati Balti teatrifestivalide traditsioon Riias toimuva festivaliga „Balti vaade“. Eestit esindasid festivalil lavastused „Eesti matus“ (Eesti Draamateater) ning „Romeo ja Julia“ (Vanemuine).
• Teatriliidu ja teatrijuhtide liidu initsiatiivil ning Kultuuriministeeriumi toetusel käivitus teatrite rahastamises arvutusliku inimtööaasta (AITA) printsiip, mis põhineb planeeritud-tellitud etenduste, külastajate ja uuslavastuste arvul ning nendest andmetest tuletatud optimaalsel töökohtade hulgal teatris.
• Asutati Natalie Mei nimeline auhind.
• Teatripäeva tähistati Endla teatris.

• Koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogia õppetooliga alustati kutseeksamite korraldamisega valgustajatele ja butafooridele.
• Tartus toimusid festivalid OmaDraama ja Balti Teatrisügis. Eestit esindasid festivalil lavastused „Põrgu wärk“ (R.A.A.A.M.) ja „Misjonärid“ (Rakvere Teater).
• Eesti Näitemänguagentuuri ettepanekul võttis Eesti Teatriliit üle algupärase dramaturgia auhinna väljaandmise. Hakati välja andma tehniliste töötajate auhindu. Teatripäeva tähistati Vanemuise teatris.

• Juhatus otsustas alustada Koolimäe puhkekodu renoveerimisega.
• Toimus Draama festival.
• Teatriliit ja Eesti Etendusasutuste Liit asutasid Eesti Näitemänguagentuuri ja Eesti Teatriliidu Teabekeskuse baasil SA Eesti Teatri Agentuuri. Selle eesmärk on edendada Eestis teatri- ja dramaturgiategevust, tutvustada Eesti teatrit väljaspool Eesti Vabariiki, omandada ja vahendada autoriõigusi, koguda ja vahendada teatriinformatsiooni ja statistikat ning korraldada teatrit ja dramaturgiat populariseerivaid üritusi, koolitusi, seminare, ettelugemisi, näituseid jms.
• Teatripäeva tähistati Kuressaare Linnateatris.

• TALO ja Kultuuriministri palgaläbirääkimiste kohtumise tulemusena tunnistati põhimõtet, et teatrites töötava kõrgharidusega ja kutselise eriharidusega töötaja kuupalga alammäär peab olema aastaks 2011 võrdsustatud riigi keskmise brutopalgaga.
• Valmis Koolimäe puhkekodu rekonstrueerimise põhiprojekt (OÜ ESPLAN).
• Riias toimunud Balti Teatrifestivalil esindasid Eestit lavastused „Kangelane“ (Endla) ja „Boulgakoff“ (Eesti Draamateater).
• Toimus teatriliidu peakoosolek, esimeheks valiti Ain Lutsepp.
• Teatripäeva tähistati teatris NO99.

• Ilmus esimene raamat teatrikoolide sarjas.
• Eesti, Läti ja Leedu teatriliit kirjutasid alla Balti Teatrifestivali uuendatud statuudile. Lavastuste valiku festivalile tegi aastaauhindade žürii, kes soovitas Eestit esindama lavastused „Janu“ (Endla) ja „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“ (Teater NO99).
• Eesti Etendusasutuste Liit ja ja Eesti Teatriliit sõlmisid ühiste kavatsuste kokkuleppe, mis sätestab mõlema organisatsiooni ühishuvid teatritöötajate ja teatrite esindamisel teatrivaldkonna jätkusuutliku arengu tagamiseks.
• Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS ja Eesti Teatriliit sõlmisid ühiste kavatsuste kokkuleppe, milles sätestatakse oma liikmete ühishuvide esindamine töö- ja palgakorralduslike aluste küsimustes ning kultuuri- ja hariduspoliitika valdkonnas.
• Teatriliidu juhatus otsustas toetada TALO streiginõudmisi demokraatliku ühiskonna partnerluse ja sotsiaaldialoogi põhimõtete riigipoolse rikkumise vastu.
• Muutusid Eesti Teatri Festivali korraldatava Draama festivali valikupõhimõtted. Koostöös teatriliiduga jõuti otsusele, et 2010. aastal toimuv festival on kuraatorifestival, kus osaleb kõige rohkem 10 lavastust ning kus on eelnevast veelgi suurem rõhk aruteludel ja Eesti teatri tutvustamisel.
• Teatriliidu välja antud, Jaak Villeri koostatud ja Jüri Kaarma kujundatud raamat „Kandiline Kaarel Ird“ valiti 2009. aastal 25 kaunima raamatu hulka.
• Auhindade nimistusse lisandusid Otto Hermanni nimeline auhind, Rahel Olbrei nimeline auhind, sõnalavastuse muusikalise kujunduse auhind ja aasta lavastuse auhind. Kriitikaauhind nimetati teatriliidu juhatuse otsusega Reet Neimari nimeliseks kriitikaauhinnaks.
• 27. märtsil kuulutati Rakvere teatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid.

• Lavameistritele ja lavatöölistele korraldati koolitus, mille viis läbi kauaaegne Estonia teatri tehnikadirektor Jaan Mikkel. Toimusid teatri tehnilistele töötajatele mõeldud kutseeksamid, mis annavad ametliku kinnituse töötajate oskustele ja kvalifikatsioonile.
• Tartus toimus kuraatorifestival DRAAMA 2010, mille esimene kuraator oli Madis Kolk.
• Leedus toimunud Balti Teatri Festivalil esindasid Eestit lavastused „Keskööpäike” (Tallinna Linnateater) ja „Mässajad” (Endla). „Keskööpäike” pälvis festivalil parima lavastuse, parima kujunduse (Ene-Liis Semper) ja naiskõrvalosa (Helene Vannari) auhinnad. Sirbis ilmus Eesti delegatsiooni tagasiside.
• Teatriliidu liikmetest loovisikute sotsiaalsete tagatiste kindlustamiseks alustati MTÜ Teatritegijate Gild projekti koostamisega koostöös Eesti Lavastuskunstnike Liiduga (projektijuht Guido Viik).
• Alustati Eesti teatri biograafilise leksikoni teise, täiendatud köite koostamisega (peatoimetaja Luule Epner, tegevtoimetaja Ene Paaver).
• Moodustati kaasaegse tantsu õppekava koostamise töörühm, mille koosseis kinnitati Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.
• 27. märtsil kuulutati Vanemuise teatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid.

• Alustati vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide (ravikindlustatuse) väljatöötamisega Kultuuriministeeriumi poolt moodustatud töörühmas.
• Tööinspektsioon kiitis heaks dokumendi „Lavaliste esinemiste ohutuse tagamine esituspaikades” (koost. Jaan Mikkel). Tallinna Linnateatris toimus Jaan Mikkeli seminar teatritöötajatele lavalise ohutuse juhendi tutvustamiseks.
• Alustati klassikalise balleti õppekava täiendamisega ja moodulipõhiseks korrastamisega ning kaasaegse tantsu õppekava koostamisega Tallinna Balletikooli tarvis Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse egiidi all. Kinnitati tantsuerialade riiklik õppekava.
• Riias toimunud Balti Teatri Festivalil esindasid Eestit lavastused „The End” (Von Krahli Teater; auhind aja ja ruumi loova käsitluse eest) ja „Ird. K” (Tartu Uus Teater; auhinnad Ivar Põllule kontseptsiooni ja helikujunduse eest ning näitleja Nero Urkele Kaarel Irdi rolli eest).
• 27. märtsil kuulutati Eesti Draamateatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid.

• Allkirjastati esimene tehniliste töötajate kollektiivleping. Valmis Eesti etenduskunstide arengukava projekt aastateks 2013–2020, mis koostati etendusasutuste ja valdkonna eestkosteorganisatsioonide arengukavade ning avalike arutelude põhjal. Dokument koondab teatri- ja tantsuvaldkonnas tegutsevate institutsioonide ja loovisikute eesmärgid strateegiaks, mis on juhiseks nii valdkonnas tegutsejatele kui ka avalikule sektorile. Arengukavaga kaasneb iga-aastane tegevuskava, mille koostamise ja täitmise eest vastutavad Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Teatri Agentuur ja Kultuuriministeerium.
• Asutati MTÜ Teatriliidu Gild. Ühingu eesmärgid on teatriloome ja etenduskunstide edendamine sellega seotud osapoolte asjaajamise lihtsustamise ja kergendamise kaudu.
• Ilmus Jaan Mikkeli lavatehniline käsiraamat „Lavast ja lavatehnikast“.
• 27. märtsil kuulutati NUKU teatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid.

• Kultuuriministeerium ja TALO allkirjastasid kokkuleppe, mille järgi on riigiasutuses (nii valitsusasutustes kui ka hallatavates asutustes) kõrgharidust nõudval ametikohal täistööajaga töötava kõrgharidusega kultuuritöötaja ning sellega võrdsustatud kutselise eriharidusega töötaja brutotöötasu alates 01.01.2014 vähemalt 700 eurot.
• Uuendati dekoraatori, lavameistri ja valgustaja kutsestandardeid, et siduda need 8-tasemelise Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF). Kinnitati lavameistri ja dekoraatori uute kutsestandardite koostajate töörühmad. Kutsekoda kinnitas kultuuri kutsenõukogu töörühmade poolt väljatöötatud kutsestandardid: lavameister (tase 4), juhtiv lavameister (tase 5), dekoraator-butafoor (tase 6), kunstnik-dekoraator (tase 7).
• Toimus Jaan Mikkeli seminar lavatöötajatele ja lavameistritele ning lavameistri kutsekvalifikatsioonieksam. Lavameistri kvalifikatsioon omistati 5 inimesele.
• Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Teatri Agentuur ja Kultuuriministeerium allkirjastasid Eesti etenduskunstide arengukava aastateks 2013–2020.
• 27. märtsil kuulutati Endla teatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid.

• Taasloodi Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus.
• Koostati Kultuuriministeeriumi ja TALO poolt allkirjastatud ühiste kavatsuste protokollis kokku lepitud palgamaatriks. Valitsusega sõlmiti leping, mis määrab eriharidusega kultuuritöötaja töötasu alammääraks 700 eurot.
• Ühtlustati teatritöötajate kollektiivlepingut, Näitlejate Liidu, Lavastajate Liidu ja Tehniliste Töötajate Liidu lepinguid.
• Alustati riiklike läbirääkimistega sooduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide seaduste muutmiseks.
• Kutsekojale esitati Teatriliidu poolt koostatud ja Eesti kvalifikatsiooniraamistikul paiknevad dekoraatori, lavameistri ja valgustaja uuendatud kutsestandardid (koos hindamisstandarditega). Osaleti Kutsekoja konkursil dekoraatori, lavameistri ja valgustaja kutse andja õigusele alates 2014. aastast, mis ka võideti.
• Koolimäe loomemaja projekti edasiarendamine koostöös Kultuuriministeeriumiga. Renoveerimisprojekti korrigeerimine, planeeritud mahtude muutmine koostöös arhitektuuribürooga ESPLAN.
• 27. märtsil kuulutati Tallinna Linnateatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid.
  

• Jätkusid palgaläbirääkimised TALO koosseisus Vabariigi Valitsusega töötasu alammäära kehtestamiseks 2016. aastaks. Kultuuriministeeriumi ja TALO poolt allkirjastati ühiste kavatsuste kokkulepe, mis kinnitab mõlemapoolselt eesmärgiks jätkata dokumendis „Kultuuripoliitika arengusuunad 2020“ eesmärkide saavutamist kultuuritöötajate miinimumtöötasude tõstmisel riigi keskmise palga tasemele.
• Alustati tehniliste töötajate infoportaali koostamisega, tehniliste töötajate töökohtadega seotud informatsiooni (vabad töökohad, täiendusõpe, seminarid, kandideerimine projektidesse jne) kogumisega.
• Alustati virtuaalse teatritehnilise infokeskkonna loomisega (keskkond hõlmab teatritehniliste valdkondade kaupa hästi struktureeritud ülesehitusega mitmesugust teavet veebikeskkonnas, et asjast huvitatutel oleks võimalus end tehnilise arenguga kursis hoida). Eeldus on, et see keskkond täieneb tehniliste entusiastide abil ja toel.
• Muutus Balti Teatri Festivali formaat. Edasi otsustati minna iga kolme aasta tagant toimuva showcase'ina.
• Koostöös Kultuurkapitaliga anti välja aastaraamat Teatrielu 2014 ning koguteose „Eesti sõnateater 1965–1985” I osa. Sarjas „Eesti teatrilugu. Teatrikoolid“ ilmus kogumik „ENSV Teatriühingu õppestuudio“.
• Lõpetati aasta lavastuse auhinna väljaandmine ning loodi teatrikunsti eriauhind.
• 27. märtsil kuulutati Rahvusooper Estonias välja Eesti teatri auhindade laureaadid.

V periood 2016–...

• 2. jaanuaril allkirjastasid kultuuriminister Indrek Saar ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling kultuuritöötajate palgakokkuleppe, mille järgi tõuseb 2018. aastal kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuurivaldkonna töötaja brutotöötasu alammäär esimest korda üle tuhande euro piiri 1150 euroni kuus ehk 22,5 protsenti.
• 25. jaanuaril esitleti Teatriliidus Heili Einasto raamatut „Rahel Olbrei, Eesti tantsuteatri rajaja“ ning Ingo Normeti koostatud valimikku Konstantin Stanislavski töödest „Näitleja töö rolliga“.
• 22. märtsil esitleti Estonia talveaias Mai Murdmaa isikuraamatut „Teekond tantsus“, mis valmis koostöös Heili Einastoga.
  
• 27. märtsil kuulutati NUKU teatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid.
• 5. septembril esitleti Tartus Draama festivalil aastaraamatut „Teatrielu 2017“.
• Oktoobris tegi Teatriliit kultuuriminister Indrek Saarele ning tervise- ja tööministrile Riina Sikkutile ettepaneku ravikindlustuse tagamisest loovisikutele, kes on kaetud ravikindlustusega ebaregulaarselt. Ettepanek on olnud jõus eri ministritele viimased 15 aastat.
• 27. detsembril allkirjastasid kultuuriminister Indrek Saar ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling kultuuritöötajate palgakokkuleppe. Selle järgi tõusis kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 2019. aastast 1300 euroni kuus.

• 25. märtsil toimus Eesti Draamateatris lavameeste ja lavameistrite koolitus. 6. mail toimus Teatriliidus kutseeksam, mille tulemusel anti lavatehniku või lavameistri kutsetase 8 taotlejale.
• 27. märtsil kuulutati Rakvere Teatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid.
• Ilmus teine trükk Ingo Normeti teatrikooli aabitsast „Ujuda selles jões“.
• 26. juunil toimus kohtumine kultuuriminister Tõnis Lukase ning TALO juhatuse liikmete Ago Tuulingu, Riina Viidingu ja Madis Iganõmme vahel. Teemaks üleriigilised töötasu läbirääkimised. Kohtumisel väljendasid pooled toetust TALO poolt esitatud taotlusele liikmeskonna 2020. aasta töötasu alammäära ja töötasustamise tingimuste kohta.
• 11. septembril esitleti Tartus Draama festivalil aastaraamatut „Teatrielu 2018“. Esitlus toimus Eesti Rahva Muuseumis.
• 14. novembril toimus kutseeksam valgustajatele, mille tulemusel anti kõrgeim, 6. taseme valgusmeistri kutse ühele taotlejale.
  
• 16. novembril esitleti Vanemuise teatri väikese maja ovaalsaalis raamatut „Teatrist. Vanemuisest ja vanemuislastest”.
• 19. novembril toimus Kutsekoja Kultuuri Kutsenõukogu koosolek. Eesti Teatriliit kuulutati etenduskunstide tugiteenuste kutseala kutsete (v.a jumestaja ja grimeerija) kutse andja avaliku konkursi võitjaks ja kinnitati kutsete andjaks tähtajaga 18.11.2024.
• 9. detsembril allkirjastasid kultuuriminister Tõnis Lukas ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling kultuuritöötajate palgakokkuleppe. Selle järgi suurenes Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste töötajate palgafond 2,5%.

• Alates 2020. aasta märtsist on Teatriliit pakkunud oma liikmetele võimalust saada tasuta karjäärinõustamist.
• 26. märtsil oli ETV eetris teatripäeva erisaade, kus kuulutati välja teatriauhindade laureaadid. Saade valmis koostöös Vanemuise teatri ja ERR-iga, 27. märtsil Vanemuises toimuma pidanud auhinnagala jäi eriolukorra tõttu ära.
• 3. augustil toimus Endla teatris koolitus loovtehnilistele töötajatele, eelkõige dekoraator-butafoori ja kostümeerija kutseeksami potentsiaalsetele sooritajatele.
• 14. oktoobril esitleti Teatriliidus kolme uut raamatut: Richard Schechneri „Sissejuhatus etendusuuringutesse“, aastaraamatut „Teatrielu 2019“ ning Keith Johnstone’i „Impro. Improvisatsioon ja teater“.
  
• 26. oktoobril toimus Rahvusooper Estonias dekoraator-butafooride kutseeksam, mille tulemusel anti 7. taseme kutse 3 taotlejale.
• 17. novembril toimus kostümeerijate kutseeksam, mille tulemusel anti 6. taseme juhtivkostümeerija kutse ühele taotlejale ja 5. taseme vanemkostümeerija kutse 10 taotlejale.
• 26. novembril esitleti EMTA lavakunstikoolis Ivika Sillari teatriartiklite kogumikku „Ma käisin teatris. Valik teatrikirjutisi 1982–2020“.
• 8. detsembril allkirjastasid kultuuriminister Tõnis Lukas ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling ühiste kavatsuste kokkuleppe 2021. aastaks. Kokkuleppes kinnitati vajadust hoida kultuuritöötajate brutotöötasu alammäär vähemalt senisel tasemel ehk 1300 eurot kuus.
  

• Märtsis ilmus uus tõlge Konstantin Stanislavski teosest „Näitleja töö endaga“.
• 27. märtsil kuulutati teatripäeva erisaates välja Eesti teatri auhindade laureaadid. Saade oli eetris Eesti Televisioonis. Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu teatripidu Vaba Lava Narva teatrikeskuses 27. märtsil ei korraldatud.
• 10.–19. maini toimus Eesti Teatriliidu peakoosolek, et anda ülevaade liidu tegevusest aastail 2016–2020 ning valida järgmiseks perioodiks esimees, volikogu ja revisjonikomisjon. Kirjalikult toimunud peakoosolekul kinnitati Eesti Teatriliidu juhatuse esimehe tegevusaruanne, revisjonikomisjoni aruanne ning volikogu ja revisjonikomisjoni koosseis aastateks 2021–2025. Teatriliidu esimeheks valiti salajasel hääletusel Gert Raudsep.
• 9. septembril esitleti Draama festivalil aastaraamatut „Teatrielu 2020“. Esitlus toimus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis.
• Novembris esitas teatriliit sotsiaalministeeriumile oma seisukohad väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Teatriliit ühes alaliitude ja Rahvusooper Estoniaga ei olnud nõus soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide kaotamisega.
  
• 17. detsembril allkirjastasid kultuuriminister Tiit Terik ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling kultuuritöötajate palgakokkuleppe 2022. aastaks. Selle järgi tõusis Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste töötajate palga alamäär 1400 euroni, teistele töötajatele lisandus palgafondi 2 protsenti.