Teatrikoolid

Eesti teatrikoolide raamatusarja mõte on luua ülevaade teatrikoolide ja näitlejakoolituse arengust Eestist. Kui heita pilk ajaloole, nagu seda teeb Reet Neimar sarja teise raamatu sissejuhatuses, algas koolitusrida 1920. aastal, kui Paul Sepp asutas oma erastuudio, millest kujunes Eesti esimene süstemaatiliselt tegutsenud teatrikool (1921. aastast juba Draamastuudio Ühingu all). Draamastuudio Teatrikunstikooli sulgemise järel 1933. aastal tõstatati küsimus riikliku teatriõppeasutuse loomise kohta, mille tulemusel loodi 1938. aastal Tallinna Konservatooriumi (TK) juurde Riiklik Lavakunstikool. Selle kooli ainus lend lõpetas õppetöö vahetult sõja eel (1941). Rasketest oludest hoolimata tegutses saksa okupatsiooni ajal Tallinna Teatrikool (1942–1946), mille lend lõpetas oma keerukad õpinguaastad Draamastuudio eriklassi sildi all. Sõja järel avati 1946. aastal Eesti Riiklik Teatriinstituut, millel oli kolm lendu. 1948. aastal kuulutati välja vastuvõtt GITIS-e eesti stuudiosse Moskvas, kust Eesti teater sai 1953. aastal olulist näitlejatäiendust. Pärast 6-aastast pausi Eestis antavas teatrihariduses (1951–1957) tegutsesid 1960. ja 1970. aastatel kõrvuti Voldemar Panso juhitud TK lavakunstikateedriga õppestuudiod. Viimastest on siinses raamatusarjas jäädvustatud praeguseks Tallinnfilmi filminäitlejate õppestuudio ja Tallinnas tegutsenud Teatriühingu Lavakunsti Stuudio.

1. vihik	2. vihik
3. vihik	4. vihik
5. vihik	6. vihik
7. vihik