Statuut

I Eesmärk

1. Eesti teatri auhindade eesmärk on tõsta esile olulisemaid loomingulisi saavutusi, mis on vaadeldava ajavahemiku jooksul Eesti teatris aset leidnud.

Auhindadele kandideerimise, nende väljakuulutamise ja piduliku kätteandmise eesmärk on koondada ka ühiskondlikku tunnustust ja avalikkuse tähelepanu Eesti teatrikunstile ja selle loojatele.

II Auhindade väljaandjad

2. Auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. Auhindu rahastab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital. Eesti Teatriliidul on korralduslikud ülesanded.

III Auhinnad

3.1. Auhinnad, mida antakse igal aastal eelmise aasta loomingu eest:

• Lavastajaauhind
• Kunstnikuauhind (arvestatakse ka video- ja valguskujundusi)

• Meespeaosatäitja auhind
• Naispeaosatäitja auhind
• Meeskõrvalosatäitja auhind
• Naiskõrvalosatäitja auhind
• Eriauhind (antakse žürii vabal otsustusel)

Balletiauhind

Tantsuauhind

Auhinnaga tunnustatakse otsingulisi etendusvorme, mis põimivad eri kunsti- ja teatriliike.

• Lavastust ettevalmistava töötaja auhind
• Etendust teenindava töötaja auhind

• Haldus- ja administratiivtöötaja auhind

Antakse algupärase teatriteksti eest (näidend, dramatiseering, adaptsioon, lavastustrupi ühislooming).

Antakse autorile või autorite kooslusele kirjalikus või suulises vormis avalikkuseni jõudnud ühe või mitme arvustuse, artikli, saate vms eest, mis analüüsivad ja kirjeldavad pädevalt Eesti teatripilti ja teatrikunsti.

Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind

Antakse kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest. Auhinna võib saada nii lavastaja, kunstnik, näitleja kui ka iga teine lavastuse osaline.

Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.

Viive Ernesaksa nimeline muusikalise ja/või helikujunduse auhind

3.2. Auhinnad, mida antakse igal aastal esimeste lavatööde või pikaaegse loomingulise tegevuse eest:

Antakse kahele noorele etenduskunstnikule esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Auhinna ühe laureaadi valib igal aastal sõnalavastuste auhindade žürii ning teise muusika-, balleti- või tantsuauhinna žürii. Auhind ei ole rahaline.

Antakse kaks auhinda, kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest). Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut.

3.3. Auhinnad, mida antakse vajaduse järgi iga kahe aasta järel pikaaegse loomingulise tegevuse eest (võimalik anda ühele inimesele üks kord):

Antakse teatrimõtte arendamise, teatriuurimusliku või pikaaegse teatripedagoogilise tegevuse eest.

Antakse näidenditõlgete eest, millest vähemalt ühte on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist.

Antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastajale-koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval. Auhinna määrab balletiauhinna žürii.

Antakse vokaalse meisterlikkuse ühendamise eest näitlejatööga ooperi- ja operetilaval ning viljaka kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal. Auhinna määramisel hinnatakse pikemaaegset teatritööd.

3.4. Auhind, mida antakse vajaduse järgi:

3.5. Auhinnad, mis antakse kätte auhinnale nime andnu sünniaastapäeval:

Antakse draamanäitlejale, kelle korrektne eesti keel, kõnekultuur ja sõnumi selgus kõige paremini publikuni jõuab. Auhinda antakse iga kahe aasta järel. Auhinna määrab Priit Põldroosi nimelise teatrimõtte auhinna žürii.

Antakse loominguliselt silmapaistvale näitlejale, kelle plastiline või psühhofüüsiline liikumine väärib tunnustust, või liikumisjuhile, kelle liikumisseade ühele või mitmele lavastusele on esiletõstmist väärt. Auhinda antakse iga kahe aasta järel.

Antakse eeskuju väärivale ja perspektiivikale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilasele.

IV Auhindade suurus

4. Auhindade suuruse määrab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital Eesti Teatriliidu juhatuse taotlusel.

Auhinnaga kaasneb Theodori silm või auaadress ning Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahaline preemia, kui auhinna statuudis ei ole sätestatud teisiti.

V Auhindade nominentide ja laureaatide valijad

5. Auhindade nominentide ja laureaatide valimiseks moodustab Eesti Teatriliidu juhatus igaks aastaks žüriid. Žüriide moodustamise printsiibid ja arvulise koosseisu määrab Eesti Teatriliidu juhatus. Žüriid on sõltumatud ja seotud ainuüksi auhindade statuudiga.

VI Auhindadele esitamine

6. Kandidaate auhindadele võivad esitada igal aastal kõik etendusasutused, teatrikoolid ja ‑organisatsioonid, erialaliidud ja -ühendused, meediaväljaannete kultuuritoimetused ja üksikisikud. Kandidaate võivad esitada ka žüriiliikmed iseseisvalt.

VII Auhindade nominentide ja laureaatide valimine ning preemiate määramine

7. Žüriid valivad auhindade nominendid ja laureaadid salajasel hääletusel, kusjuures nominatsiooni ja auhinna saamiseks peab kandidaat koguma enam kui poolte žüriiliikmete hääled. Seejuures on võimalik teha mitu hääletusvooru.

Nominendid valitakse üldjuhul auhindadele, mida antakse eelmise aasta loomingu eest (v.a Eesti Teatriliidu juhatuse auhind), ja algupärase dramaturgia auhinnale. Nominente võib olla auhinnal kuni viis. Nominendid avalikustatakse 1. märtsil.

Auhinnal on üldjuhul üks laureaat, kui auhinna statuudis ei ole sätestatud teisti.

Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital määrab žüriide poolt valitud laureaatidele preemiad Eesti Teatriliidu kirjaliku ettepaneku alusel.

VIII Auhindade väljakuulutamine ja kätteandmine