Pikett 15. oktoobril kell 15.00 Riigikogu ees
16. oktoobril 2024 läheb järgmise aasta riigieelarve Riigikogusse esimesele lugemisele.
Eesti Teatriliit kutsub kõiki teatritöötajaid piketile, mis toimub 15. oktoobril 2024 kell 15.00 Toompeal Riigikogu ees.
Esimene eesmärk on teha kuuldavaks, et kavandatav kultuurivaldkonna eelarvekärbe on ebaproportsionaalne ja seega ka ebasolidaarne.
Teine eesmärk on kutsuda diskussioonile, kui suur peaks olema Eesti Vabariigi kultuurieelarve - nii siis, kui on head ajad, kui ka siis, kui on halvad ajad.
Kultuuriministeeriumi osakaal riigieelarvest moodustas 2002. aastal 3,84%, 2024. aastal 1,96% ja 2025. aastal kõigest 1,77%.
Kärpekavade kohaselt on kultuurivaldkonna kärbe 2025. aastaks 13,43 miljonit eurot, 2026. aastaks veel 7,57 miljonit ja 2027. aastaks 5,25 miljonit. Tuleviku väljavaade on tume.
Riigi majandusel ei lähe hästi, kaitsekulud vajavad tõstmist, kärpimisel rõhutakse solidaarsusele – see kõik on mõistetav, kuid veidi enam kui 20 aastaga on Kultuuriministeeriumi eelarvemaht riigieelarves kahanenud pea kaks korda ning kultuuri on seeläbi kärbitud järjekindlalt.
Kärbitakse solidaarsuse egiidi all, kuid valitsuse 132,1 miljonilisest kärpest 2025. aastal moodustab Kultuuriministeeriumi 13,43 miljonit 10,16%, aga samal ajal on Kultuuriministeeriumi eelarve osakaal riigieelarvest 1,77%. See ei ole solidaarne.
Seetõttu läheb Teatriliit 15. oktoobril kell 15.00 toimuvale piketile ühe plakatiga:
Meenutuseks eelnevast:
Eelmine Teatriliidu ja erialaliitude pikett toimus 24. septembril 2024 Tallinnas Stenbocki maja ees. See tulenes otseselt TALO ja Vabariigi Valitsuse 2025. aasta palgakokkuleppe luhtumisest – kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk jäi 2025 aastaks endisele 1600 euro tasemele ja kultuuriministri kinnitusel külmutatakse samale tasemele kuni 2028 aastani.
Kultuurisektor on aastaid oodanud, et jõuaks palkades riigi keskmisele järele:
“2014. aastal vastu võetud Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020 võttis riik eesmärgiks tõsta riigiga töösuhtes olevate kõrgharidusega kultuuritöötajate ja kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide miinimumtöötasu Eesti keskmise palga tasemele ning kuigi eesmärgi poole on jõudsalt liigutud, siis täielikult seda eesmärki ei ole suudetud täita.” (Kultuur 2030 arengukava).
Selle sihini ei ole 10 aasta jooksul, st kolmandikuga meie taasiseseisvumisese ajast, jõutud.
Eesti Teatriliit kutsub kõiki teatritöötajaid piketile, mis toimub 15. oktoobril 2024 kell 15.00 Toompeal Riigikogu ees.
Esimene eesmärk on teha kuuldavaks, et kavandatav kultuurivaldkonna eelarvekärbe on ebaproportsionaalne ja seega ka ebasolidaarne.
Teine eesmärk on kutsuda diskussioonile, kui suur peaks olema Eesti Vabariigi kultuurieelarve - nii siis, kui on head ajad, kui ka siis, kui on halvad ajad.
Kultuuriministeeriumi osakaal riigieelarvest moodustas 2002. aastal 3,84%, 2024. aastal 1,96% ja 2025. aastal kõigest 1,77%.
Kärpekavade kohaselt on kultuurivaldkonna kärbe 2025. aastaks 13,43 miljonit eurot, 2026. aastaks veel 7,57 miljonit ja 2027. aastaks 5,25 miljonit. Tuleviku väljavaade on tume.
Riigi majandusel ei lähe hästi, kaitsekulud vajavad tõstmist, kärpimisel rõhutakse solidaarsusele – see kõik on mõistetav, kuid veidi enam kui 20 aastaga on Kultuuriministeeriumi eelarvemaht riigieelarves kahanenud pea kaks korda ning kultuuri on seeläbi kärbitud järjekindlalt.
Kärbitakse solidaarsuse egiidi all, kuid valitsuse 132,1 miljonilisest kärpest 2025. aastal moodustab Kultuuriministeeriumi 13,43 miljonit 10,16%, aga samal ajal on Kultuuriministeeriumi eelarve osakaal riigieelarvest 1,77%. See ei ole solidaarne.
Seetõttu läheb Teatriliit 15. oktoobril kell 15.00 toimuvale piketile ühe plakatiga:
Meenutuseks eelnevast:
Eelmine Teatriliidu ja erialaliitude pikett toimus 24. septembril 2024 Tallinnas Stenbocki maja ees. See tulenes otseselt TALO ja Vabariigi Valitsuse 2025. aasta palgakokkuleppe luhtumisest – kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk jäi 2025 aastaks endisele 1600 euro tasemele ja kultuuriministri kinnitusel külmutatakse samale tasemele kuni 2028 aastani.
Kultuurisektor on aastaid oodanud, et jõuaks palkades riigi keskmisele järele:
“2014. aastal vastu võetud Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020 võttis riik eesmärgiks tõsta riigiga töösuhtes olevate kõrgharidusega kultuuritöötajate ja kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide miinimumtöötasu Eesti keskmise palga tasemele ning kuigi eesmärgi poole on jõudsalt liigutud, siis täielikult seda eesmärki ei ole suudetud täita.” (Kultuur 2030 arengukava).
Selle sihini ei ole 10 aasta jooksul, st kolmandikuga meie taasiseseisvumisese ajast, jõutud.