5. detsembril 2024 allkirjastasid ühispöördumise Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Arstide Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Teatriliit, Eesti Õdede Liit ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon.

Ühispöördumise tekst on siin.

Teatriliidu seisukohad seaduseelnõu kohta, mis muudab paindliku tööaja kokkuleppe tingimusi ja sätestab puhkeaja lühendamise võimaluse.

• Pakutud sõnastus iganädalase puhkeaja osas ei muuda meie valdkonnas summeeritud tööajaga töötajatele valdkonnaga kokkulepitut. Mis tähendab, et me oleme solidaarsed teiste ametiühingutega ning toetame ettepanekut anda sotsiaalpartneritele seadusega õigus leppida tööalased erisused kokku sektori- või ettevõttepõhistes kollektiivlepingutes.
• Praegu pakutud eelnõu sätestab küll kokkuleppes vajalikud andmed, kuid võimalus tööajas kokku leppida ajavahemikuna ei taga töötajale selgust, millises ulatuses tal on võimalik lisatunde teha.
• Näeme, et paindliku tööaja kokkulepet ei saa sisse kirjutada töölepingusse ega vormistada selle lisana, vaid tuleks teha eraldiseisva kokkuleppena, sest juba töölepingus kokkulepituna ei saa töötaja kasutada oma seadusest tulenevat ühepoolset õigust lisatundidest keelduda (lepingu muutmine saab olla ainult poolte kokkuleppel). Samuti on arusaamatu, kuidas ja kas üldse saab töötaja sellisel puhul kinnitada iga kord ka lisatundidega nõustumist. Töölepingus kokkulepituna saab tööandja nende tegemist nõuda!
• Kokkuleppe sõlmimise vabatahtlikkus on näiline – tööle asumisel seatakse sageli töötaja fakti ette, et tingimused on sellised ja nö võta või jäta. On tõenäoline, et seadusemuudatusega sunnitakse täistööajaga töötajad, osalisele, sh paindliku tööajaga tööle.
• Paindliku tööaja kokkulepe tabab kõige nõrgemaid töötajate sektoris (õppijad, pensionärid , vanemaid, kes kasvatavad alla 7-aastast last jt); võimalus nendega tööajas kokku leppida ajavahemikuna ja seega ka töötasu alammäära suuruses töötasus võib viia töötajate ebavõrdse kohtlemiseni.