2019. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest.

SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD

Žürii: Madli Pesti (esimees), Jaak Allik, Rait Avestik, Merle Karusoo, Mae Kivilo, Kaie Mihkelson ja Meelis Oidsalu.

LAVASTAJAAUHIND

• Priit Pedajas – „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ ning „Linnade põletamine“ (mõlemad Eesti Draamateater).
• Mehis Pihla – „Nukumaja, osa 2“ (Eesti Draamateater).
• Priit Strandberg – „Naiste kool“ (Teater Vanemuine).
• Margo Teder – „Kauka jumal“ (VAT Teater).
• Taago Tubin – „Etturid“ (Ugala Teater) ja „Minu haukuv koer“ (Karlova Teater).

KUNSTNIKUAUHIND

• Arthur Arula – kujundused lavastustele „Ihu paradiis“ (Endla Teater) ja „Kadri“ (Emajõe Suveteater).
• Pille Jänes – kujundused lavastustele „Armastus Krimmis“, „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“, „Linnade põletamine“ (kõik Eesti Draamateater), „Miks Jeppe joob?“ (Rakvere Teater) ja „Kauka jumal“ (VAT Teater).
• Kairi Mändla – kujundused lavastustele „Eesti jumalad“ (Paide Teater) ja „Paratamatus elada ühel ajal“ (Von Krahli Teater).
• Laura Pählapuu – kujundus lavastusele „Päikese lapsed“ (Eesti Draamateater ja EMTA lavakunstikool).
• Kristjan Suits – kujundused lavastustele „Persona“ ja „Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal“ (mõlemad Teater Vanemuine), „Nukumaja, osa 2“ ja „Võrk“ (mõlemad Eesti Draamateater), „Kant“ ja „Kommuun“ (mõlemad Tallinna Linnateater) ning „Emilie Sagée“ (Kellerteater).

MEESPEAOSATÄITJA AUHIND

• Karol Kuntsel – Arnolphe lavastuses „Naiste kool“ (Teater Vanemuine).
• Sander Roosimägi – Hans Christian Andersen lavastuses „Vihmausside elust“ (Tallinna Linnateater).
• Eduard Salmistu – Mäeotsa Jeppe lavastuses „Miks Jeppe joob?“ (Rakvere Teater).
• Indrek Taalmaa – Mogri-Märt lavastuses „Kauka jumal“ (VAT Teater).
• Ivo Uukkivi – Tomas Stockmann lavastuses „Rahvavaenlane“, Max Schumacher lavastuses „Võrk“ (mõlemad Eesti Draamateater) ja Robert lavastuses „Vihanemees.com“ (Kinoteater).

NAISPEAOSATÄITJA AUHIND

• Kersti Heinloo – Nora lavastuses „Nukumaja, osa 2“ (Eesti Draamateater).
• Grete Jürgenson – Karin lavastuses „Nagu peeglis“ (Rakvere Teater).
• Hele Kõrve – Johanne Luise Heiberg lavastuses „Vihmausside elust“ ja Anna lavastuses „Kommuun“ (mõlemad Tallinna Linnateater).
• Riina Maidre – nimiosa lavastuses „Juudit“ (R.A.A.A.M.).
• Teele Pärn – Tiina lavastuses „Linnade põletamine“, Ottilie lavastuses „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ (mõlemad Eesti Draamateater) ning osatäitmised lavastuses „Gesamtkunstwerk“ (Kinoteater).

MEESKÕRVALOSATÄITJA AUHIND

• Tõnn Lamp – Gel lavastuses „Gorge Mastromase rituaalne tapmine“ (Tallinna Linnateater).
• Priit Loog – tisler Engstrand lavastuses „Kummitused“ (Endla Teater).
• Martin Mill – osatäitmised lavastustes „Once“, „Etturid“, „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ ning „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ (kõik Ugala Teater).
• Andres Mähar – Azdak lavastuses „Kaukaasia kriidiring“ ja Feliks lavastuses „Kirvetüü“ (mõlemad Teater Vanemuine).
• Egon Nuter – Martin Lampe lavastuses „Kant“ (Tallinna Linnateater).

NAISKÕRVALOSATÄITJA AUHIND

• Mari Lill – Anne Marie lavastuses „Nukumaja, osa 2“ (Eesti Draamateater).
• Liina Olmaru – osatäitmised lavastuses „See laps“ (Theatrum).
• Anneli Rahkema – Nille lavastuses „Miks Jeppe joob?“ (Rakvere Teater).
• Elina Reinold – Susanna lavastuses „Juudit“ (R.A.A.A.M.) ning Perenaine ja Anu lavastuses „Kauka jumal“ (VAT Teater).
• Anne Türnpu – Teresa Stockmann lavastuses „Rahvavaenlane“ (Eesti Draamateater).

MUUSIKAAUHIND

Žürii: Kristel Pappel (esimees), Alvar Loog, Tiina Mattisen, Karmen Puis ja Jaanika Rand-Sirp.

• Jüri Alperten – vene ooperi stiilitundlik ja sügavalt musikaalne tõlgendus (Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“, Rahvusooper Estonia).
• Oliver Kuusik – jätkuv vokaalne kõrgvorm ja kujundlik karakteriloome nüüdisooperites (Johann Voldemar Jannseni osa Alo Põldmäe kammerooperis „Emajõe ööbikud“, Tartu Uus Teater, ning Bernhard Schmidti osa Dominy Clementsi ooperis „Laser ja läätsed“, Nargenfestival).
• Paul Mägi – nüansirikka ja mõjuva muusikalise terviku kujundamine (Giacomo Puccini ooperis „Madama Butterfly“, Teater Vanemuine).
• Kristel Pärtna – eripalgeliste rollide hingestatud ja vokaalselt kõrgetasemeline esitus (Marfa osa Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis „Tsaari mõrsja“ ning Julia osa Charles Gounod’ ooperis „Romeo ja Julia“, mõlemad Rahvusooper Estonia).

BALLETIAUHIND

Žürii: Enn Suve (esimees), Tiit Härm, Age Oks, Oksana Tralla ja Tatjana Voronina.

• Andrea Fabbri – Romeo lavastuses „Romeo ja Julia“, prints Siegfried lavastuses „Luikede järv“ ning Jeff lavastuses „Tramm nimega Iha“ (kõik Eesti Rahvusballett).
• John Halliwell – Valge Küülik lavastuses „Alice Imedemaal“ (Eesti Rahvusballett).
• Laura Maya – Julia lavastuses „Romeo ja Julia“, Stella lavastuses „Tramm nimega Iha“ ning Alice lavastuses „Alice Imedemaal“ (kõik Eesti Rahvusballett).
• Raminta Rudžionytė-Jordan – Julia lavastuses „Romeo ja Julia“, Fermina lavastuses „Armastuse tango ehk aegade lõpus“ ning solist lavastuses „Lageda laulud“ (kõik Teater Vanemuine).

TANTSUAUHIND

Žürii: Iiris Viirpalu (esimees), Henri Hütt, Leenu Nigu, Priit Raud ja Helen Veidebaum.

• Mart Kangro – „Enneminevik“: emotsionaalselt ja kehaliselt läbitunnetatud lavastus, milles on ühendatud liikumine, tekst, ruum, aeg ja mälu (Kanuti Gildi SAAL ja festival „Moving in November“).
• Helena Krinal – „Müra“: kõrgendatud pinge ja tugeva ansamblitunnetusega lavastus, mis avardab müra mõistet (ZUGA Ühendatud Tantsijad, Väike Objekt A, krinal | mansour ja Sõltumatu Tantsu Lava).
• Kädi Metsoja – „tegeele“: tugeva tantsu- ja liikumistehnikaga lavastus, milles ühenduvad akrobaatiline osavus ja tänapäevane koreograafiline tunnetus (Kanuti Gildi SAAL).
• Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg ja Alise Madara Bokaldere – „All That Goes Right“: sotsiaalselt kõnekas ja teravmeelne teksti- ja liikumiskeskne lavastus (Kanuti Gildi SAAL).
• Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov – „Performance STL-is“: kontseptuaalselt tugev ja ühiskondlikke kitsaskohti tabav koreograafia, tervik, mis sulandab tantsu ja etenduskunsti (Sõltumatu Tantsu Lava).

ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND

Žürii: Ott Karulin (esimees), Maria Arusoo, Alvar Loog, Leenu Nigu, Madli Pesti, Priit Raud ja Oksana Tralla.

• Mart Kangro – „Enneminevik“ (Kanuti Gildi SAAL ja festival „Moving in November“).
• Kadri Noormets – „mobiilsed definitsioonid“ (Tartu Uus Teater).
• Kristina Norman – „Lighter Than Woman“ (Kanuti Gildi SAAL, Santarcangelo Festival, Läti Uue Teatri Instituut, Emilia Romagna Teatro Fondazione / projekt „Atlas of Transitions“).
• Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov – „Performance STL-is“ (Sõltumatu Tantsu Lava).

TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD

Žürii: Heigo Teder (esimees), Anu Konze, Jaanus Laagriküll, Rait Randoja, Külli Root, Margus Vaigur ja Mait Visnapuu.

LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND

• Villu Konrad – Ugala teatri valgusmeister, kelle töö lavastustes „Once“, „Surmkindlad asjad siin elus“, „Ruth“, „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ ja „Lotomiljonärid“ on andnud avara pildi tema loomingulisest paletist ja täpsest atmosfääritajust.
• Krista Norden – NUKU teatri dekoraator, kelle suur töökogemus ning jätkuvalt värske käekiri on tõusnud säravalt esile lavastustes „Apelsinitüdruk“, „Momo“, „Röövel Hotzenplotz“ ja „Tõrksa taltsutus“ – detailsetest dekoratsioonidest võimsa seinamaalinguni.
• Sander Põllu – VAT Teatri tehnikajuht, kelle kompromissitu lähenemine igale lavastusprotsessile ja etendusele on tõstnud ühe väiketeatri valgus- ja helikunsti taseme eeskujuks ka suurematele.

ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND

• Tõnis Järs – Vanemuise teatri valgusmeister, kellest on saanud suure maja uuenenud valguspargi asendamatu spetsialist, assistent külaliskunstnikele ja kindla käega valguskujundaja žanrist sõltumata.
• Ivar Piterskihh – Endla teatri valgusmeister, väsimatu katsetaja valguse kujundamisel ja perfektsionist etendustel valgusrežii esitamisel, kes on omandanud erakordse kiiruse ja täpsusega suurema osa teatri repertuaarist.
• Tuuli Raadik – inspitsient, kostümeerija ja rekvisiitor, kelle ennastsalgav tegutsemine Vaba Lava ja R.A.A.A.M.-i lavastuste juures ei jää märkamata kellelgi.

HALDUS- JA ADMINISTRATIIVTÖÖTAJA AUHIND

• Karl Kena – Ugala teatri trupijuht, kelle peenekoeline ja oskuslik planeerimistöö on aidanud siduda teatri masinavärgi ühtseks logistiliseks tervikuks.
• Annika Land-Reisser – töötanud NUKU teatris korraldusjuhina ja andnud suure panuse festivali NuQ Treff arengusse, mille järel on tema tugi olnud hindamatu ka Kellerteatri loomisel ja edasiviimisel.
• Siim Vahur – Tallinna Linnateatri fotograaf-operaator, kes on kujunenud väljapaistvaks teatrikunsti jäädvustajaks nii koduteatris kui ka mujal, jäädes ise kaamera taga alati märkamatuks.

REET NEIMARI NIMELINE KRIITIKAAUHIND

Žürii: Anne-Ly Sova (esimees), Jim Ashilevi, Luule Epner, Laura Kalle, Valle-Sten Maiste, Arne Merilai ja Margot Visnap.

• Ott Karulin – artiklisari „ÜKT“ ajalehes Sirp ja teised 2019. aastal ilmunud artiklid.
• Madis Kolk – artiklid „Hetk, kus teadvuses on lühis“ (Postimees 14. VI 2019), „Ulakas Peetrus, kes teeb, mida tahab“ (Sirp 13. IX 2019), „Postdramaatiline stress ja „teatri“ traditsioon“ (Postimees 22. X 2019) ning teised 2019. aastal ilmunud artiklid.
• Aare Pilv – artikkel „Inimese servad“ (Teater. Muusika. Kino 2019, nr 11).
• Marie Pullerits – artikkel „Püha viha, mis ei lunasta“ (Sirp 1. II 2019).
• Jaak Tomberg – artikkel „Koostööl põhineva ühiselu võimalikkusest“ (Teater. Muusika. Kino 2019, nr 6).

SALME REEGI NIMELINE AUHIND

Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.

Žürii: Kirsten Simmo (esimees), Iir Hermeliin, Kairi Kruus, Lennart Peep ja Anneli Saro.

• Kaija M Kalvet – leidlik, mänguline ja keskkonnatundlik lastelavastus „Ernesto küülikud“ (Must Kast).
• Vallo Kirs – energeetiline noortelavastus põletaval teemal „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ (Ugala Teater).
• Kristel Maamägi – fantaasiarikas, stiilne ja suurejooneline kunstnikutöö lavastusele „Momo“ (NUKU teater).
• Tiina Mölder, Kärt Tõnisson, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma ja Päär Pärenson – mänguline, kaasav ja mõtteringi avardav lavastus „2 + 2 = 22“ (ZUGA Ühendatud Tantsijad ja Sõltumatu Tantsu Lava).
• Katrin Pärn ja Janek Savolainen – meisterlik lastelt lastele tantsulavastus „Klaabu“ (Teater Vanemuine).

SÕNALAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE JA ORIGINAALMUUSIKA AUHIND

Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.

Žürii: Olav Ehala (esimees), Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.

• Kenn-Eerik Kannike, Kirill Havanski, Rauno Vaher ja Peeter Volkonski – originaalmuusika lavastusele „Eesti jumalad“ (Paide Teater).
• Mingo Rajandi – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele „Kontrabass“ (Eesti Draamateater).
• Riina Roose ja Jaak Jürisson – muusikaline kujundus lavastusele „Kommuun“ (Tallinna Linnateater).
• Aleksandr Žedeljov – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele „Charoni koor“ (Vene Teater).
• Veiko Tubin – originaalmuusika lavastusele „Dekameron“ (VAT Teater ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia).

PRIIT PÕLDROOSI NIMELINE AUHIND

Antakse teatrimõtte arendamise, teatriuurimusliku või pikaaegse teatripedagoogilise tegevuse eest.

Žürii: Lea Tormis (esimees), Kalju Orro, Kirsten Simmo, Peeter Tammearu ja Hedi-Liis Toome.

• Heili Einasto – tantsuajaloo uurimine ja jäädvustamine ning pedagoogitöö Tallinna Ülikoolis; uurimus „Rahel Olbrei. Eesti tantsuteatri rajaja“ (2018) ning Mai Murdmaa isiku ja loomingu jäädvustamine raamatus „Teekond tantsus“ (2018).
• Kristel Pappel – Eesti muusikateatri ajaloo põhjalik uurimine ning muusikateadlaste ja muusikute õpetamine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias; asjatundlikud uurimused Eesti saksa teatri ajaloost: „Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel. Mozartist Wagnerini“ (1996) ning „Ooper Tallinnas 19. sajandil“ (2003).
• Anne Türnpu – aastatepikkune missioonitundlik tegevus näitlejatöö, lavakõne ja hääletehnika õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis; pikaajaline Eesti ja teiste soome-ugri rahvaste pärimuse uurimine ja tutvustamine lavastustes ja lavakavades.
• Jaak Viller – Vanemuise teatri ajaloo uurimine ja loomingulise arhiivi digiteerimine; raamatud „Kandiline Kaarel Ird. Dokumente ja kommentaare“ (2009), „Erich Kõlar. Kuulake ennast muusikasse“ (2012) ning Evald Kampuse artiklite kogumik „Teatrist. Vanemuisest ja vanemuislastest“ (2019).

EESTI TEATRI TEHNILISTE TÖÖTAJATE ÜHENDUSE AUMÄRK

Antakse vähemalt 15 aastat erialast tööd teinud loovtehnilisele töötajale, kelle töö ja pühendumus väärib kolleegide hinnangul tunnustust.

• Teet Ehala – Ugala teatri elav legend, kauaaegne lavastusala juht, kelle pidev uudishimu uute materjalide ja tehnoloogiate vastu, pedantne korraarmastus ja nõudlikkus on olnud eeskujuks järgmistele põlvkondadele.
• Ester Kasenurm – Endla teatri kostüümiala juhataja, kellel on oma valdkonnas absoluutne nägemine ja kes suudab materialiseerida kunstnike visandite põhjal ka kõige hullemad ulmad.
• Imbi Mälk – Vanemuise teatri valgusmeister, kelle pikaajalise töö taga peitub järjekindel õppimis- ja arenemistahe ning kes on olnud kolleegidele abiks ametisaladuste tundmaõppimisel.