Infokiri aprill–juuni 2023

I

27. aprillil toimunud juhatuse koosolekul kuulati aruannet Eesti Teatriliidu 2022. aasta tegevuse ja eelarve täitmise kohta. Revisjonikomisjoni (Eneken Triisa, Helle Konts, Taivo Pahmann, Roland Leesment, Riina Vanhanen) arvates kajastab majandusaasta aruanne õiglaselt teatriliidu finantsseisundit seisuga 31.12.2022, tehtud kulutused vastavad teatriliidu põhikirjas ettenähtud tegevustele. Revisjonikomisjon kinnitas teatriliidu raamatupidamise 2022. aasta aruande bilansimahuga 1 152 603 eurot ja soovitas juhatusel esitada aruande muutmata kujul kinnitamiseks teatriliidu volikogule. 9. mail toimunud volikogu koosolekul kinnitati majandusaasta aruanne.

II

Teatriliit on teinud kultuuripoliitika alusdokumentidesse järgmised ettepanekud: 

  1. Ravi- ja pensionikindlustus vabakutselistele loovisikutele, kellel peab olema õigus olla ravikindlustatud, sõltumata nende tegevusvormist ja sellest, kui nende tulu jaotub kuude arvestuses ebaühtlaselt.
  2. Leida seadusandlik lahendus, et loovisikute töösuhetes ei sõlmitaks litsentsi- ehk autorilepinguid, millelt ei tasuta tööjõumakse. Töövõtja võib olla juriidiline isik (FIE, OÜ, MTÜ), kuid teisenenud töösuhted tingivad ka seaduste kehtestamise, mis võimaldaksid vabakutselisel kunstitöötajal töötada ravi- ja pensionikindlustatult ka iseseisva füüsilise isikuna.
  3. Kehtestada seaduse tasandil etendusasutuste rahastamismudel. Seadus peab sisaldama arusaadavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev etendusasutus peab vastama. Teatriliidu seisukoht on endine: tegevustoetust tuleks eraldada, toetudes kindlale printsiibile – AITA ehk arvestusliku inimtööaasta ehk mahupõhisele süsteemile, milles on arvestatud nii teatritöötajate ametite palgamiinimume ja -maatriksit kui ka TALO ja Vabariigi Valitsuse kokkuleppeid töötasu kohta.
  4. Jätkata töötasu läbirääkimisi Vabariigi Valitsusega, et taotleda kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötaja miinimumpalga suurendamist Rahandusministeeriumi prognoositud riigi keskmise brutotöötasuni.
  5. Kindlustada kultuurivaldkonna rahastamise jätkuvus proportsionaalselt vähemalt senises mahus.

Tulemus 

Riigikogu võttis 2022. aasta suvel vastu etendusasutuse seaduse muutmise seaduse. Etendusasutustele toetuste määramisel hakatakse võrreldava ühikuna kasutama loomingulise tegevusega seotud töö mahtu. Mahuarvestuse põhimõtteid on esitanud aastaid nii Eesti Teatriliit kui ka Eesti Etendusasutuste Liit. 

Ettepanekud põhinevad pikaaegsetel statistikast tulenevatel tähelepanekutel selle kohta, milline on ühe arvestusliku esitaja ja ühe arvestusliku kümneliikmelise teatritrupi kohta aastas antud keskmine etenduste, uuslavastuste ja külastajate hulk. Mahuarvestuses on silmas peetud nii koosseisuliste kui ka vabakutseliste (koosseisuväliste) esitajate (sh laiemalt teiste tööde tegijate) täistööajale taandatud summaarset töökoormust. Etendusasutuse toetuse suurus jääb lisaks aluspõhimõtetele sõltuma Kultuuriministeeriumi eelarvest ja poliitilistest otsustest. 

Rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus viidi ministri määruse tasandile, et seda oleks hõlpsam vajaduse järgi täiendada ja ajakohasena hoida.

Teatriliidu ettepanek 2023. aastaks on järgmine: kui etendusasutuste rahastamine muudetakse vajaduspõhiseks, tuleks arvestada lisaks kõrgharidusega kultuuritöötaja töötasu alammäärale ka teatriliidu poolt välja töötatud töötasu(fondi) maatriksit, mis annab mahupõhisele rahastamisele arvutusliku ja tegeliku vajamineva rahalise väärtuse.

III 

Ühistegevus loomeliitude vahel 

Eesti Kunstnike Liidu algatatud kampaania „Ravikindlustus kõigile!“ ajendil toimusid kohtumised loomeliitude vahel. Koostööd tehti Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kinoliidu, Eesti Ajakirjanike Liidu, Eesti Näitlejate Liidu ja Kunstiasutuste Liiduga ning vabakutselise kunstniku Airi Triisbergiga. Erakondadele tehti valimiste eel ettepanekud, kuidas tagada sotsiaalse kaitseta loovisikutele ja ka kõigile teistele Eestis tegutsevatele vabakutselistele universaalne ravikindlustus ning õiglased palgad (aluseks tuleks võtta kõrgharidusega töötaja miinimumpalga määr) või palgatoetused. Kohtuti kõigi Eesti erakondadega, v.a Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga. Oluline oli korraldada loomeliitlaste pikett enne koalitsioonilepingu vastuvõtmist. 

Tulemusena kajastus ühine pingutus Vabariigi Valitsuse poolt 10. aprillil 2023 vastu võetud koalitsioonilepingus 2023–2027, milles on kinnitatud järgmised eesmärgid:

  1. Parandada loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi.
  2. Kaasajastada loovisikute ja loomeliitude seadust.
  3. Avaliku sektori kultuuriasutuste ja avaliku sektori poolt finantseeritud loometöö tasustamises võetakse suund töötasuvormidele, millega kaasnevad tööandjapoolsed maksude tasumised ja sotsiaalsed garantiid.

Kokkusaamised erakondlastega, riigikokku pürgijatega andsid aimu, kui vähe teatakse loomevaldkonnas töötavate inimeste elumuredest, millest suurimad ja pikima tagasiviskega on puuduv ravikindlustus, teenitud tulu juhuslikkus ja üldjuhul väike töötasu. (Teatriliidu 1470 liikmest on ligi pooled vabakutselised loovisikud.) 

Kinnitust loovisikute ebakindlate elu- ja töötingimuste kohta on andnud Kultuuriministeeriumi poolt tellitud uuringud: „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (Mõttekoda Praxis, 2021) ja „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“ (Civitta Eesti AS). 

Halvas olukorras on vabakutselised kunstnikud, näitlejad, audiovisuaalala töötajad, kirjanikud. „Ela ja sära“ stipendiumiga ei kaasne haigekassa ega pensionikindlustus. Kultuurivaldkonnas on krooniliselt raha puudu, ja eelnevate aastate kärped on teinud palju halba. Loometöötajate tänast toimetulekut ei ole võimalik parandada ilma lisarahastuseta, mis on eelkõige suunatud töötasude suurendamisse. Tänane loomepalkade (kirjaniku- ja kunstnikupalk) meetme korraldus on tulemuslik ja ennast tõestanud. 

Loomepalkade võimalikku laiendamist tuleks kaaluda rollipõhiselt – kui kunsti, kirjanduse ja etenduskunstnike puhul oli lähtekoht valdkonna suur vabakutseliste arv ja riigi rahastuse puudumine, siis järgmise lahendamist vajava probleemkohana tuleks üle vaadata kollektiivsel loometööl põhinevate valdkondade (klassikaline muusika, film, etenduskunstid) keskse tähtsusega individuaalsete võtmerollide esindajate (režissöör/lavastaja, stsenarist ja helilooja) tasustamine. Peaaegu kõik loometöötajad on kõrgharidusega ja tippspetsialistid. Seda nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ametlike töötamiste liigituste järgi. Seda teravam on küsimus, miks me oma tippudele väärikat tasu ei maksa. (Civitta, 2023) 

Riigieelarves on Eesti Kultuurkapitalile ette nähtud summa, mille suurus vastab 47,8 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning millest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ja 3,8 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks. Loovisikute initsiatiivgrupi (Elin Kard, Kadri Vaas, Airi Triisberg ja Gert Raudsep) ettepanek on muuta riigieelarvest eraldatava hasartmängumaksu jaotuse proportsioone, suurendades loometöö toetamise osa kultuuriehitiste arvelt – et oleks võimalik lisada Kultuurkapitali stipendiumidele ja töötasudele vältimatult vajalik sotsiaalmaksu osa.  

Muudatus vajab Riigikogu poliitilist tahet ja otsust. Loomeliidud in corpore on toetanud universaalset, kõiki hõlmavat ravikindlustust. Eesti on kuue Euroopa riigi hulgas, kellel puudub kõiki hõlmav ravikindlustus. Kas riik tunnistab universaalse ravikindlustuse vajalikkust, ei tea, kuid suurem muutus on vajalik. Sissetulekute suur ebavõrdsus ja oma töö eest õiglase tasu saamine on suur murekoht kogu Eesti kultuuriväljal. Oluline on siinjuures ka ühistegevus loomeliitude vahel.

IV 

Töötasu kokkulepped 

Töötasu läbirääkimistel TALO ja Vabariigi Valitsuse vahel kehtib järgmine põhimõte: läbiräägitavaks aastaks taotletakse kõrgharidusega kultuuritöötaja töötasu alammääraks Rahandusministeeriumi poolt prognoositavat riigi keskmist brutopalka. 30-aastase läbirääkimiste perioodi vältel ei ole TALO igal aastal suutnud taotletud miinimumtaset saavutada. Piisava ja õiglase rahastamise pärast konkureerivad neli ühiskondlikult olulist valdkonda: haridustöötajad, päästjad, politseinikud ja kultuuritöötajad. 

9. juunil algasid töötasu läbirääkimised Kultuuriministeeriumiga 2024. aastaks, et kindlustada piisav aeg riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvete ettevalmistamiseks. TALO taotleb kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtöötasuks 1749 eurot (hetkel on see 1600 eurot). Järgmine kohtumine toimub septembris.

V 

Vabakutseliste elujärg 

Eesti tööseadusandluse järgi ei ole töölepingulised töötajad ja võlaõiguslike lepingutega töötajad sotsiaalsete garantiidega võrdselt kindlustatud.

Vabakutselised töötavad võlaõiguslike lepingutega, millel on erinevad sotsiaalsed tagatised, ning ikka veel puudub aastapõhine sotsiaalmaksu summeerimine. Seetõttu on eelistatum töötamise vorm juriidiline isik (FIE või OÜ). Kuid näiteks juba pooled Eesti Teatriliidu liikmetest on vabakutselised. 

Koostöös teiste loomeliitudega on esimene vajaduspõhine eesmärk suurendada vabakutseliste töötasu ja viia sotsiaalne kindlustatus riigipalgalistega samale tasemele. Tänapäeval on terve hulk loovisikuid (aga ka mitmest teisest valdkonnast inimesi), kellel on aasta jooksul piisavalt sissetulekuid, millelt makstakse ka minimaalselt nõutavad maksud, ent sellele vaatamata ei teki neil ikka ravikindlustust. 

Ühel ajal mitme tellijaga sõlmitud võlaõiguslike lepingute alusel tasutud sotsiaalmaks (nn tööampsudega töötamine) tuleks summeerida aasta arvestuses nii, et aastas oleks iga kuu kohta tasutud sotsiaalmaks kokkulepitud miinimummäära järgi ja seeläbi tagatud ravikindlustus ka perioodiks, mil isik küll töötab, kuid tasu ja sotsiaalmaksu ei laeku, st laekuvad kuude arvestuses ebaühtlaselt. 

Mitmes teises Euroopa Liidu liikmesriigis on kasutusel sotsiaalmaksu summeerimise erinevad variandid. Samuti kehtib mitmes riigis säärane süsteem vaid aktiivselt tegutsevatele ja seaduses toodud nõuetele vastavatele loovisikutele. 

Vabakutselistel loovisikutel peab sõltumata nende tegevusvormist olema õigus ravikindlustusele, kui nad suudavad oma loometegevusega teenida tulu mahus, mis katab aasta peale kokku kindlaksmääratud miinimummakse, hoolimata sellest, et see jaotub kuude kaupa ebaühtlaselt.

VI

Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 

Riigikogu võttis 2022. aasta suvel vastu etendusasutuse seaduse muutmise seaduse. Etendusasutustele toetuste määramisel hakatakse võrreldava ühikuna kasutama loomingulise tegevusega seotud töö mahtu. Mahuarvestuse põhimõtteid on esitanud aastaid nii Eesti Teatriliit kui ka Eesti Etendusasutuste Liit. Teatriliit ja etendusasutuste liit on välja töötanud arvestusliku inimtööaasta ehk AITA-põhise rahastusmudeli. AITA on uuslavastuste väljatoomiseks ja lavastuste esitamiseks vajaliku tööhulga mõõtühik, mis vastab täistööajaga töötaja töömahule kalendriaastas. Sellise printsiibi järgi töötavad etendusasutused Põhjamaades. Mahupõhisuse arvestuse põhimõte sobib kogu kunstivaldkonnale finantseerimise aluseks. Mahupõhisuse printsiipi on teatriliit esitanud mitmesse kultuuripoliitika arengukavva ja ettepanekutena etenduskunsti valdkonna rahastuse korrastamiseks alates 2010. aastast. 

Kultuuriministeeriumis valmis määruse versioon ka era- ja munitsipaalteatrite rahastamiseks. Teatriliidu esindajana kuulus väiketeatritele toetuse eraldamise komisjoni Kadi Herkül. 

Rahastamise tulemus esialgselt koostatud määruse süsteemi järgi tekitas vastumeelt peaaegu kõigi väiketeatrite hulgas, kelle taotlused ja ootused olid suuremad. Teatritele esitatud nõuded olid mõnes mõttes kujutletavad. Toetudes Kadi Herküli tähelepanekutele ja juhatuse arvamustele, saatis Eesti Teatriliit oma ettepanekud kultuuriministeeriumile. Teatriliidule valmistab eelkõige muret tõsiasi, et väljatöötatav era- ja munitsipaalteatrite rahastusmudel hakkab vähehaaval eemalduma põhilisest ehk vajadus- ja mahupõhise rahastamisprintsiibi tuumast. Määruse uue versiooni koostamise komisjoni teatriliit ei kuulunud. Määruse seadistamine jätkub, et viia valdkonna ootused vastavusse riigieelarvest ette nähtud toetussummadega.

VII 

Väljateenitud aastate pensionid 

Eesti Teatriliidul koos Eesti Balletiliiduga ei õnnestunud väljateenitud aastate pensioneid üleriigilise pensionireformi ja ärakaotamise eest kaitsta. Ka Riigikogu kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni ühine otsus mitte saata kolmandale ehk viimasele lugemisele soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE) lükati koalitsiooni poolthäältega tagasi. 

Tänasime kultuuriminister Piret Hartmanni ja sotsiaalkomisjoni esimeest Helmen Kütti otsustava tegevuse eest peatada seaduseelnõu vastuvõtmine Riigikogus. Väljatöötatud aastate pensionide kaotamine, kui kasutuskõlblikku tööturu meetmete paketti ei ole välja töötatud, seab löögi alla praegu töötavad professionaalsed artistid. Eesti kultuuri seisukohalt mõjutab reform palju ka nende erialade järelkasvu, mille tõttu kannatab omakorda meie kultuuriruumi mitmekesisus ja konkurentsivõime laiemalt. 

Mõningane mööndus tehti staaži kogumise tingimustes: teatriinimesed saavad 25-aastase soodusstaaži nõude puhul omandada soodusstaaži kuni 2036. aasta 31. detsembrini. Pärast nimetatud tähtaega ehk alates 2037. aasta 1. jaanuarist sooduspensioni saamiseks täiendavat soodusstaaži ei lisandu. Töötuks ja pensionita jäänutele peaksid rakenduma töötukassa abimeetmed. Loodetavasti saavad kasutuskõlblikuks Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös loodud vastavad õppeprogrammid ja -korraldus.

VIII 

Teatriliidu tegevus etenduskunstide tugiteenuste kutseala kutsete andjana 

Kultuuri Kutsenõukogu kinnitas 26. aprillil 2023 Eesti Teatriliidu uue kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad Taivo Pahmann (Rahvusooper Estonia, tehnikadirektor), Roland Leesment (Endla teater, teatrijuht), Mait Visnapuu (Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus, Eesti Noorsooteatri heli- ja videoala juht), Pille-Riin Lillepalu (Ugala teater, lavastusala juht), Liina Unt (Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktoriõppekava juht), Margus Vaigur (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakond, valguskujunduse õppejõud) ning Eve Komissarov (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava programmijuht, teatridekoratsiooni lektor). 

Kutsekomisjoni liikmed on ühtlasi aktiivsed kutsestandardite koostajad ja uuendajad. Kultuuri Kutsenõukogu kinnitas järgmised uuendatud kutsestandardid: etendusasutuse helindaja, tase 3, etendusasutuse helindaja, tase 4, etendusasutuse helimeister, tase 5, dekoraator-butafoor, tase 6, dekoraator-butafoor, tase 7.

IX 

Alates 9. maist 2023 on Eesti Teatriliidu juhatuse uus liige Siret Campbell, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu juhataja. 20. mail 2019 juhatuse koosseisu valitud Jaanus Rohumaa loobus teatriliidu juhatuse liikmesusest oma põhitööga seotud põhjustel.

X 

Liikmemaksud 

Eesti Näitlejate Liit tegi Eesti Teatriliidule ettepaneku üle vaadata tasude suurussuhted, kuna liikmemaksude erinevus on liiga suur. Ettepanekud liikmemaksusüsteem ja sellega seotud kohustused üle vaadata on saadetud erialaliitudele, kes on ühinemislepingu ja koostöö kokkuleppe alusel moodustanud Eesti Teatriliidu kui ametiühingu. Teatriliit täidab leppe alusel ülesandeid, mille kohta saab lugeda lähemalt siit. 

Erialaliitude otsused kehtivad ka liikmemaksu suuruse ja selle muutmise kohta. Eelkõige peetakse aru erialaliitude vahel, teatriliidu volikogu ülesandeks jääb kinnitada kõikide liitude konsensuslik otsus.