Infokiri detsember 2023

4. detsembril 2023 toimus teatriliidu volikogu koosolek.

Osa võtsid Gert Raudsep, Tiina Tõnis, Pille Jänes (volikiri Karmen Puisile), Lemme Järvi-Saarma (volikiri Tiina Tõnisele), Mait Visnapuu, Hedi-Liis Toome (Zoomi kaudu), Juris Žigurs, Jüri Tiidus, Karl Sakrits (volikiri Tiina Tõnisele), Anu Hövel, Piret Rauk, Eduard Odinets (volikiri Tanel Saarele), Karmen Puis, Vilma Luik (Zoomi kaudu), Anne-Lii Päiv, Annika Visnapuu ja Riina Viiding.

Päevakorras:
  1. Teatriliidu juhatuse esitatud 2024. aasta eelarve- ja tegevuskava kinnitamine.
  2. Puhkekodude hinnakirja muudatuse kinnitamine.
  3. Volikogu otsused.
Koosoleku käik:
  1. Annika Visnapuu tutvustas 2024. aasta eelarve projekti. 
  2. Gert Raudsep tutvustas 2024. aasta tegevuse põhiküsimusi.

2024. AASTA TEGEVUSKAVA

I

2024. aastaks taotles teatriliit kõrg- ja eriharidusega ning kõrgema kutsetasemega teatritöötajatele töötasu miinimumtasemeks vabariigi keskmist palgataset – 1950 €. Kuna Vabariigi Valitsuse otsus 2024. aastaks näeb ette minimaalse töötasuvahendite kasvu ainuüksi pedagoogidele, jääb ära teiste valdkondade palgatõus.

2025. aastal on prognoositav keskmine töötasu 2053 € (THI 2,5%), mis on aluseks TALO poolt taotletavale töötasumiinimumile.

Lisaks TALO ja Vabariigi Valitsuse vahelistele töötasuläbirääkimistele on otstarbekas pidada samal ajal läbirääkimisi ainuüksi teatrivaldkonna rahastamise üle Eesti Teatriliidu, Eesti Etendusasutuste Liidu ja Kultuuriministeeriumi vahel.

Teatriametite üldine palgamaatriks ehk teatriametite miinimumtasude väljatöötamine on alus etendusasutuste töötajate tööjõukulude arvestamiseks ja tegevuskulude eraldamiseks. Kõrg- ja erialaselt haritud teatritöötaja töötasu alammäär on igal aastal TALO ja valitsuse poolt kokku lepitud. Teatrite palgafondi juurdekasvu vajadus arvutatakse palgamaatriksi toel. Kokkulepe peab olema kolmepoolne – riik, etendusasutuste liit ja teatriliit. AITA süsteemist ei pea loobuma, palgamaatriks sobitub AITA süsteemi ja annab tegevustoetuse taotlusele õiguspärase põhjendatud aluse. Praegu võiks olla sobivaim hetk kolmepoolset lepingut taotleda, kuna valitsus on kinnitanud töötasude külmutamise neljaks aastaks.

II

Tööseadusandlusesse tuleb luua võimalus töötada ka lepingute alusel, millega oleksid tagatud ka riigipoolsed garantiid nii nagu töölepingutega. Need oleksid sisuliselt „tööampsulepingud“, mis ei muutuks mitmekordsel sõlmimisel tähtajaliste töölepingute eeskujul tähtajatuteks.

Näiteks etenduskunsti- ja audiovisuaalvaldkond tunneb sellest suurt puudust – inimesed töötavad tegelikult tööandja korraldusel, juhtnööride järgi, tööandja määratud kohas ja ajahetkel. Sisuliselt on kokkulepped sarnased töölepingulisele suhtele, aga vormistatud on nad võlaõigusliku töövõtulepinguna. Uued töösuhted vajavad seadusandluse muutust, mis annaks ka „tööampsulepinguga“ töötajale töö- ja puhkeaja seadusest tuleneva sotsiaalse kaitse nagu töölepinguga töötajale.

III

Ühistöö loomeliitude initsiatiivgrupiga ( Elin Kard, Eesti Kunstnike Liidu president, Kadi-Ell Tähiste, Kunstiasutuste Liidu juhatuse liige, Gert Raudsep, Eesti Teatriliidu esimees) ravikindlustatuse võimaldamiseks vabakutselistele loovisikutele.

Teatriliit on toetanud sotsiaalmaksu laiendamist teistele tululiikidele universaalselt või erandlikult loovisikutele suunatud avalike toetuste maksustamist sotsiaalmaksuga ja nende käsitlemist töötasuna. Sotsiaalkaitse paremaks tagamiseks vabakutselistele loovisikutele peab laiendama sotsiaalmaksukoormust kõigile töise sisuga tuludele (stipendiumid, dividendid).

Riigikogu töösse on võetud eelnõu 338 SE „Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus“. Eelnõu deklareeritud eesmärk on „toetada Eesti kultuuri jaoks oluliste loomeisikute toimetulekut“. Muudatus on esimene ja oluline samm loovisikutele sotsiaalsete garantiidele ligipääsu võimaldamisel ja lihtsamaks tegemisel ning loometöö tunnustamisel tööna, milleks sõlmitakse seadustes ettenähtud tingimustel leping ja mille tasult makstakse maksud.

Võimalikud ohukohad seaduse rakendumisel:
  1. Seadusemuudatus ei aita vabakutselisi loovisikuid püsiva ravikindlustuse saamisel, kui sotsiaalmaksu ei summeerita aastapõhiselt. See muudatus eeldab kehtiva maksusüsteemi põhimõttelist muutmist.
  2. Ehkki Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital koos Riigikogu kultuurikomisjoni, Eesti Rahandusministeeriumi ja Eesti Sotsiaalministeeriumiga on andnud teada, et on leitud lisavahendeid ja võimalus suurendada sihtkapitalide võimekust toetustele lisanduvate maksude katmiseks (ning selleks sobivateks lepinguvormideks, millele seaduse eelnõu seletuskiri osundab), tuleb olla tähelepanelik, et vahendite vähenemisel ei võeta toetusraha nn stipendiumite rahast.
  3. Ilmselgelt on seda lisanduvat raha vähe ja kõige õigem oleks sotsiaalseteks garantiideks saada raha „betoonist“ – mõned protsendidki hasartmängumaksuna Kultuurkapitalile minevast rahast aitaks palju.
Arutelu loomeliitudega Kultuurkapitali seaduse muutmise üle jätkub.

IV

Tööaja summeerimisega kaasnevad probleemid

Etendusasutuste tööaja arvestus (mis enamasti on summeritud 3-kuuliseks või 4-kuuliseks perioodiks) peab vastama Euroopa Kohtu poolt vastu võetud iganädalase puhkeaja arvestuse nõudele.

Tööinspektsioonile on antud õigus alates 1. jaanuarist 2024 kontrollida direktiivi täitmist. Etendusasutustele tekitab see lisamuresid.

Jurist Thea Rohtla selgitus Euroopa Kohtu poolt vastu võetud iganädalase puhkeaja arvestuse otsuse kohta:

Meie Töölepingu seadus (TLS) tugineb Euroopa Liidu direktiivile 2003/88/EÜ: Art 3 kohaselt peab olema iga 24 h jooksul 11 h järjestikust puhkeaega. Art 5 kohaselt peab iga seitsmepäevase perioodi sees olema vähemalt 24 h järjestikust puhkeaega.

Euroopa Kohus tegi märtsis 2023 otsuse, mis ütles, et iganädalase puhkeaja arvestamise korral on korrektne liita kokku igapäevane puhkeaeg ja iganädalane puhkeaeg. Ehk et iganädalane puhkeaeg ei ole mitte 24 h, vaid 11 h + 24 h, kokku 36 h.

Samuti ütles Euroopa Kohus, et kui liikmesriik on ise kehtestanud direktiivist soodsamad tingimused, siis tuleb liita kokku soodsamad tingimused. See tähendab, et Eesti puhul tuleb liita kokku 11 h + 36 h ning anda iga nädal 47 h järjestikku puhkeaega.

Tööinspektsioon hakkab uut Euroopa Kohtu tõlgendust Eestis rakendama ilma TLS muutmata alates 01.01.2024. Probleem puudutab kõiki Eesti teatreid.

Eesti Etendusasutuste Liit on teinud kultuuriministeeriumile ettepaneku kehtestada etendusasutustele erand, mis tulenevalt valdkonna eripärast võimaldab jätkata praeguse tõlgendusega.

Eesti Teatriliit ja Eesti Näitlejate Liit toetavad ettepanekut jätkata olemasoleva süsteemiga.

Kollektiivlepingutega on võimalik osapooltel kokku leppida, et seoses teatritöö iseloomuga võib 11 tundi puhkeaega anda ka teisel ajal.

Juhatuse otsus: Euroopa Kohtu direktiivile toetuva Tööinspektsiooni nõude rakendamine eeldab teatrivaldkonna tööandjate ja töövõtjate ühist kokkulepet.

V

Ametiühingulise koondumise olulisusest

Loomeliitude initsiatiivgrupp käis kohtumas Ametiühingute Keskliidu töötajate ja vastvalitud esimehe Kaia Vaskiga. Keskliit lubas igati toetada loomeliitude koondumist kultuuritöötajate ametiühinguks. Liitumisotsuse teevad eelkõige loomeliitlased ise.

VI

Juhatuse otsusest õpetajate streigi toetamise kohta

Riiklik lepitaja Meelis Virkebau loodab, et õpetajate ja riigi lepituskoosolekul  1. detsembril suudetakse saavutada kokkulepe. Õpetajate ettepanek suurendaks riigieelarves õpetajate palgakulu 12 miljoni euro võrra. Virkebau sõnul ei peaks ettepanek riigieelarve kulutusi suurendama, kuid õpetajad peaksid saama alampalga tõusu ja seda hariduskulude ümberkorraldamise kaudu.

Haridusminister Kristina Kallase sõnul on leitud 8 miljonit (3%) õpetajate palga alammäära suurendamiseks ja diferentseerimisfondi 5% (õpetajate lisaülesannete tasustamise fond).

EHL esimees Reemo Voltri sõnul on olulisim õpetajate miinimumtasu suurendada, sest seda saavad kõik täiskohaga töötavad õpetajad. Diferentseerimisfondi suunatud vahendid ei jõua kõikide õpetajateni. Aastakümneid tagasi, haridusminister Jaak Aaviksoo valitsuse ajal, lõhuti õpetajate atesteerimissüsteem, nn karjäärimudel.

Et toetada Kristina Kallast, praegust haridusministrit, karjäärimudeli loomisel, andis õpetajate ühenduse võrgustik 4. detsembril Vabariigi Valitsusele üle õpetajate karjääri ja palgamudeli projekti. Töötasu maksmise aluseks on õpetajate pädevus ja panus haridusvaldkonda.

Gert Raudsep tegi teatavaks teatriliidu juhatuse otsuse: toetada õpetajate streiki. Mil viisil, seda otsustatakse koos erialaliitudega ja räägitakse läbi Etendusasutuste Liiduga.

Teatritöötajate reguleerimata töötasud ja lõhutud karjääriperspektiiv

TALO ja Vabariigi Valitsuse vahelistel palgaläbirääkimistel jõutakse alampalga kokkuleppeni, kuid nii nagu õpetajatel, puudub atesteerimissüsteem, palgaastmete süsteem, mis on aastakümneid tagasi kaotatud. Töötajate karjääriperspektiiv on palgaastmete kaotamisega lõhutud.

Oma tööd alustav ja haridusega spetsialist peaks saama kõrgharidusega töötaja miinimumtöötasu, kuid 20 aastat töötanud suure kutsemeisterlikkusega töötaja töötasu ei peaks olema sama, mis alustaval töötajal.

Kõrgharidusega erialaspetsialistidel (nii loovisikutel kui ka etendusasutuse tugispetsialistidel) puudub võimalus kutseeksamite, staaži või kõrge kutsemeisterlikkuse tunnustamise kaudu taotleda (saada) suuremat töötasu.

Ka teatrivaldkonnas on hädavajalik kehtestada töötajate karjäärimudel, palgaastmete süsteem (vt p I).

VII

Teatriliidule etenduskunstide tugiteenuste kutse andmise õiguse taas taotlemine Kutsekoja konkursil novembris 2024

Kutseeksamite korraldamine toimub koostöös Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse ja Eesti Teatriliidu kutsekomisjoniga.

Muud tegevused:

  1. Teatritöötajate kollektiivlepingu, valdkonna sektoripõhise kollektiivlepingu koostamine teatriliiduks ühinenud erialaliitudega.
  2. Osalemine etenduskunstide valdkonna arengukava koostamises.
  3. Liikmemaksude reformi ettevalmistamine koos erialaliitudega.
  4. Osavõtt Kultuuri Kutsenõukogu ja OSKA koordinatsioonikogu (riigi tööjõuvajaduse seire ja prognoosisüsteem, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest) tööst.
  5. Osavõtt Eesti Teatri Agentuuri, Vene Teatri nõukogu, RO Estonia nõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu ning loomeliitude initsiatiivgrupi tegevusest.

Kirjastamisplaan 2024:

  1. Hans Thies Lehmanni „Postdramaatiline teater“ (tõlkija Tiina-Erika Friedenthal, toimetajad Madli Pesti ja Luule Epner).
  2. „Teatrielu 2023“ (sisu koostajad Madli Pesti ja Tambet Kaugema, statistika- ja kroonikaosa koostaja Tiia Sippol), koostöös Eesti Teatri Agentuuriga.
  3. Robert Coheni „Acting Power“ (uustõlge Anu Lambilt).
  4. Eesti sõnateater 1965–1985, 2. osa (koostaja Piret Kruuspere), koostöös EMTA lavakooli, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega.
Raamatuid kirjastatakse Eesti Kultuurkapitali jt toetajate abiga.

Karjäärinõustamine (Kultuurkapitali abiga)

Kõigil Eesti Teatriliidu liikmetel on võimalik osaleda tasuta karjäärinõustamisel. Looverialade professionaalidele on nõustamisele tuleku ajendiks sageli ka loominguline väsimus, soov äraütlemiste ja kriitikaga paremini toime tulla või isikliku ja kollektiivse loomingu piirialal kuhjunud pinged.

Teatriliidu Gild

Teatriliidu Gild on vabakutselisi loovisikuid koondav mittetulunduslik ühendus, mille eesmärgid on järgmised: edendada teatriloomet ja etenduskunste, lihtsustades sellega seotud osapoolte asjaajamist; standardiseerida etendusasutuste ja loovisikute vahelisi õigus- ja majandussuhteid ning vähendada nende administratiivkoormust; parandada loovisikute sotsiaalkaitset.

Teatriliidu raamatukogu

Raamatukogu asutati 1951. aastal, kogus on umbes 6000 trükist. Raamatukogu on korrastamisel ja väljaanded saavad järk-järgult avalikuks Eesti raamatukogude ühise elektronkataloogi ESTER kaudu. Raamatuid on võimalik laenutada ja kasutada kohapeal.

Eesti teatri auhinnad – Eesti Kultuurkapitali preemiad

Žüriides töötab aastatel 2024–2025 kokku 94 inimest. Koosseisud (á 5, erandkorras 7 liiget) kinnitab liidu juhatus, žüriide tegevust korraldavad liidu töötajad.
2023. aasta auhindade piduliku kätteandmise korraldab Tartu Uus Teater ja pidulik õhtu toimub Eesti Rahva Muuseumis.

Eesti teatri biograafiline leksikon (Kultuurkapitali abiga)

Teatriliit haldab Eesti teatri biograafilise leksikoni veebiväljaannet, mis koondab hetkel üle 4000 märksõna, põhiliselt isikuartikleid. Andmete lisamine ja täpsustamine jätkub.

Kalmistute hooldus (Kultuurkapitali abiga)

Hoolitseme oma endiste liikmete haudade eest kolmel kalmistul: Metsakalmistul, Siselinna kalmistul Tallinnas ja Raadi kalmistul Tartus.

Tervisetoetused (Kultuurkapitali abi)

Teatriliidu liikmetel on võimalik taotleda tervise- ja matusetoetust. Toetusraha eraldab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

Puhkemajad

Teatriliit haldab kahte loome- ja puhkemaja. Haljala vallas Lääne-Virumaal.

Teatriliidu maja

Teatriliit on üürinud alates 1991. aastast Tallinna linnalt maja (Uus 5). Majas tegutsevad erialaliitude keskused, korraldatakse nõupidamisi, seminare ja koosviibimisi, tehakse lavastusproove, esitletakse ja müüakse teatriliidu kirjastatud raamatuid.  Kasutada on kaks saali ja tasuta wifi ning konverentsitehnika. Teatriliidu liikmetel on võimalik ööbida kahes puhketoas maja 4. korrusel.

Volikogu otsused:

  1. Kinnitada teatriliidu 2024. aasta eelarve- ja tegevusplaan.
  2. Kinnitada teatriliidu puhkemajade uus hinnakiri (vt teatriliidu kodulehel).
  3. Ühtlustada etenduskunstide tugiteenuste kutsestandardite tasemenõuded kõrgharitud erialaspetsialistidele.
  4. Toetada õpetajate streiki erialaliitudega kokku lepitud viisil.

EESTI TEATRILIIDU JUHATUS 2021–2025
  1. Gert Raudsep (esimees)
  2. Tõnn Lamp (Eesti Näitlejate Liit)
  3. Heli Veskus (Eesti Näitlejate Liidu solistide alaliit)
  4. Siret Campbell (alates 2023, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit)
  5. Karmo Mende (alates 2023, Eesti Lavastuskunstnike Liit)
  6. Triinu Upkin (Eesti Balletiliit)
  7. Eve Komissarov (Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus)
  8. Anneli Saro (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus)
  9. Anu Lamp
  10. Ene-Liis Semper
  11. Jaak Allik
  12. Rein Oja

    EESTI TEATRILIIDU TÖÖTAJAD
    esimees Gert Raudsep
    vastutav sekretär Riina Viiding
    teabejuht, Eesti teatri biograafilise leksikoni toimetaja Triin Truuvert
    arhiivi- ja raamatukogutöötaja, žüriide koordinaator Giina Kaskla
    erialaliitude korraldus- ja teabejuht Kaisa Sein (Eesti Lavastuskunstnike Liit)
    raamatupidaja, loomemajade administraator Annika Visnapuu
    õigusnõunik Thea Rohtla
    karjäärinõustaja Monika Larini
    maja perenaine Krista Kaiküll