Reimo Sagor, Eesti Näitlejate Liidu esimees

Tere, head kolleegid kultuurivaldkonnast ja õpetajad ning kõik teised, kes te olete täna siia tulnud, et väljendada oma siirast muret Eesti keele ja kultuuri tumeda tuleviku osas.

Minu lõppsõnad ei ole pikad. Ma loen teile ette ühe mulle ülimalt põhimõttelise tähendusega lõigu raamdokumendist Kultuuri arengukava 2021-2030.

„Kultuuripoliitika kujundamine ja elluviimine tugineb koostööle, teadmistele ja pikaajalisele vaatele. Riik langetab kultuuripoliitilisi otsuseid läbipaistvalt, kaasavalt ja teadmistepõhiselt. Läbipaistvus tähendab selgeid põhimõtteid, võrdset kohtlemist ning otsuste argumenteeritud põhjendamist. Kaasav poliitikakujundamine seisneb sisulises dialoogis valdkonnaga, esindus- ja arendusorganisatsioonide esindajate ning teiste kultuurivaldkonna professionaalide kaasamises aruteludesse ja otsustusprotsessidesse.”

Ma ei seisaks täna siin, kui kultuuriministeerium järgiks neid iseendale antud juhtnööre.

Ma ei seisaks täna siin, kui kultuuripoliitika kujundamine tugineks koostööle ja pikaajalisele vaatele.

Ma ei seisaks täna siin kui kultuuripoliitilisi otsuseid oleks langetatud läbipaistvalt, kaasavalt ja teadmistepõhiselt.

Ja kohe kindlasti ei seisaks ma täna siin, kui Eesti Vabariigi kultuurieelarve oleks kujundatud dialoogis valdkonnaga.

Ma seisan täna siin, sest kultuuri kärbitakse ebasolidaarselt suurelt.

Ma seisan täna siin, sest kaasamine ja sisuline dialoog ei ole „naeratavate piltide” poliitiline spinn või Riigikogu infotunnis kõrghariduse alaväärtustamine.

Ma seisan täna siin, sest kultuur ei ole iseenesest mõistetav nähtus ja kultuuritöö ei ole hobitöö.

Ma olen seda varem küsinud ja küsin ka täna. Milline katastroofiline või vastupidiselt positiivselt eepiline sündmus peaks Eestis aset leidma, et valitsus tuleks välja plaaniga tõsta kultuurieelarve näiteks 3% peale SKP-st? Julgen väita, et sellist sündmust ei ole. Aga seda enam on oluline näha ja mõista kultuuri väärtust mõõtmatutes protsessides riigi ja keele püsimise alustalana. Nii sedastab ka see sama raamdokument, – Kultuur suurendab inimeste heaolu, toetab nende toimetulekut, vaimset ja füüsilist tervist ning aitab kaasa ühiskonna sidususele.

Me seisame täna siin, sest me väärtustame kultuuri, oma elukutset, tööd ja panust ühiskonda. Kultuurieelarve vajab sügavat arutelu.

Tänan!