7. septembril esitleti Draama festivalil Vanemuise väikese maja ovaalsaalis aastaraamatut „Teatrielu 2022“. Raamatut tutvustas toimetaja Valle-Sten Maiste, arvustas Hedi-Liis Toome ning 2022. aasta teatristatistikast andis ülevaate kroonika koostaja Tiia Sippol.

„Teatrielu“ peaülesanne on jäädvustada ja mõtestada aasta lavaelu tähtsündmusi. Aastaraamatus „Teatrielu 2022“ lahatakse põhjalikult mulluseid tipplavastusi: „Melanhooliat“ tõlgendab Tristan Priimägi, „72 päeva“ Anneli Saro juhendamisel kogu Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrantide kursus. Esileküündivamatele näitlejatöödele ja sündmusrollidele keskendub oma artiklis Pille-Riin Purje.

Teatriaasta vaatlemise taustal tegeldakse raamatus mitme üldisema teatri- ja ühiskonnaelu puudutava teemaga. Kaja Kann piiritleb, mis on etenduskunst, Luule Epner uurib, kuidas põimuvad laval erinevad meediumid ja kunstivormid, Sven Karja mõtestab sõnadeta teatrit ja Kärt Kelder alastiolekut laval. 

Raamatus arutletakse ka teatriteoreetilise mõtte arengu teemadel. Keiu Virro põhjendab, milline peaks olema noorele vaatajale mõeldud teater. Oliver Issaku teemaks on teatrielu ja institutsioonide avatus. Ühtlasi vaadeldakse, kas me liiga aeglaselt kohanedes või kiirelt muutudes millelgi olulisel hääbuda ei lase, olgu tegu mõne väiksema trupi (Paide teater) või koguni võimsa suundumusega nagu psühholoogiline teater – neil teemadel kirjutavad vastavalt Madli Pesti ja Madis Kolk. 

„Teatrielu 2022“ toimetajad on Valle-Sten Maiste ja Alvar Loog, statistika ja kroonika osa on koostanud Tiia Sippol ja Karmen Juhkam. Raamatu keeletoimetaja on Jana Kuremägi, kujundaja Kersti Tormis. 

„Teatrielu“ sarja annab välja Eesti Teatriliit koostöös Eesti Teatri Agentuuriga, trükib Tallinna Raamatutrükikoda.