Eesti teatrirahvas koguneb teisipäeval, 24 septembril kell 9 Stenbocki maja ette avaldama meelt kultuuritöötaja põhipalga külmutamise vastu. Piketi põhjendusena tuuakse asjaolu, et kultuuritöötajate palgad on hoolimata arengukavast ja eesmärkidest igal aastal maha jäänud riigi keskmisest ning kõrgharidusega, spetsiifiliste erialaoskustega inimene peab saama õiglasemat palka.

Olgugi, et teatrit Eestis armastatakse ja külastusi on palju (viimasel aastal tehti Eestis üle 1,3 mln teatrikülastust), jääb palk kõvasti alla Eesti keskmise. Kõrgharidusega kultuuritöötaja põhipalk on 1600 eurot bruto. Eesti 2024. aasta II kvartali keskmine brutopalk on aga tõusnud juba 2007 euroni ning mediaanpalk II kvartalis oli 1641 eurot. Lisaks on kultuuritöötajad ka viimaste aastate kõrge inflatsiooni tõttu kehvas positsioonis, arvestades, et alates 2019. aastast on palku tõstetud vaid kolmel aastal:

• 2019 tõusis 1150-nelt 1300-ni (13,04%)
• 2021 1300-lt 1400-ni (7,69%)
• 2023 1400-lt 1600-ni (14,29%)

Kokku teeb see 35,02%, samal ajal on aga keskmine palk tõusnud igal aastal - kokku 44,34% - ja tarbijahinna indeksi tõus olnud 44,2% (jaanuar 2019 kuni august 2024). Külmutades palgad aastani 2028, käriseb vahe keskmise palgaga veelgi ning meeleavalduse eestvedajate sõnul ei saa sellises olukorras solidaarsest kärpest rääkida.

Teatrivaldkonna rahastusprobleemidele on äsja osundanud ka Etendusasutuste Liit oma avalikus kirjas, kus märgitakse septembris avalikuks saanud kärbete ohtu kultuurivaldkonna säilimisele ja loodava kunsti kvaliteedile. Kõrgharitud kultuuritöötajate palgaläbirääkimised on kestnud pikalt ning osundatud on vajadusele riiklikult olulise ja Eestile asendamatu valdkonna spetsialistide töötasu tõstmiseks Eesti keskmiseni, mis oleks kooskõlas valdkondlike eesmärkidega. Teatritöötajate palgaläbirääkimisi on peetud Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO) liikmesliiduna juba 1992. aastast.

Eesti Teatriliidu juhatuse esimehe Gert Raudsepa sõnul on kultuurivaldkond olnud aastaid vaeslapse osas. “Veidi enam kui 20 viimase aastaga on kultuuriministeeriumi eelarve suhtes riigieelarvesse kahanenud pea kaks korda – kultuuri on seeläbi kärbitud järjekindlalt. Samuti ei saanud me osa vahepealsest majandustõusust. Ikka leiti põhjuseid, miks ei peaks ka majandustõusu ajal, solidaarselt muu ühiskonnaga kultuuri rahastamist suurendama,” kirjeldas Gert Raudsep. 

Kultuuritöötajate palga mahajäämus on viinud olukorrani, kus 1300-eurose netopalgaga kuus peab hakkama saama nii mõnigi tippnäitleja ja -lavastaja. Sealjuures on mitmeid teatritöötajaid, kes saavad regionaalsete erisuste tõttu palka veelgi vähem.

Eesti Näitlejate Liidu juhatuse esimees Reimo Sagor hindab kultuuritöötajate ja teatritöötajate olukorda jätkusuutmatuks. “Meid on aastast aastasse “solidaarselt” kärbitud. Kõrgharidusega näitlejad, kes on oma valdkonna spetsialistid ja töötavad kooskõlas riigi eesmärkidega säilitada ning arendada Eesti kultuuri, on pidanud järjepanu leppima 0 %-lise palgatõusuga ja karjäärimudeli puudumisega. See ei ole väärtustav, õiglane ega jätkusuutlik suhtumine inimestesse. Üha rohkem kuulen teatrist lahkujatest, sest 1300€ netopalk demotiveerib ja armastusest elukutse vastu saab tühi kõht lõpuks ikkagi võitu.”

Asjaolule, et palgavaesuse tõttu hakkavad professionaalsed kõrgharitud töötajad valdkonnast lahkuma ning ohus on Eesti kultuuri jätkusuutlikkus ja areng, on korduvalt osundanud ka teiste kultuurivaldkondade esindajad.

Meeleavaldust eest vedava Eesti Teatriliidu alla koonduvad valdkondlikud esindusorganisatsioonid, sealhulgas Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühendus, Eesti Teatriuurijate ja Kriitikute Ühendus ning Eesti Teatriseenioride Ühendus. 1987. aastal loodud Eesti Teatriliidu tegevuse eesmärk on hoida, arendada ja väärtustada Eesti teatrikultuuri, teadvustada selle tähtsust ning edendada teatrierialade ja oma liikmete loometegevust. Teatriliit tegutseb ka ametiühinguna.