Infokiri aprill 2022

Eesti teatri auhinnad

27. märtsil 2022 kuulutati Vene Teatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2021. aasta loomingu ja pikemaaegse silmapaistva teatritöö eest. Piduliku õhtu lavastas Üllar Saaremäe, teksti autorid Urmas Lennuk ja Johan Elm.

Pensionireform

Kooskõlastusringile on jõudnud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise eelnõu.

Eelnõu eesmärk on kaotada Eesti Vabariigis soodustingimustel ja väljateenitud aastate alusel võimaldatavad pensionid. Kehtiva seaduse kohaselt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni teatud kategooria artistidel – balletitantsija, puhkpillimängija, ooperisolist. Pensioniõigus tekib 20–25-aastase loomingulise töö staaži korral, olenemata vanusest.

Eelnõu järgi käsitletakse väljateenitud aastate pensioni ikka jõudjaid kui osalise või puuduliku töövõimega isikuid või tööõnnetus- ja kutsehaigustoetuse taotlejaid, mille hindamiseks kasutatakse vastavat metoodikat.

Loominguliste töötajate puhul me sellise lähenemisega nõustuda ei saa.

Selleks, et tekkinud pingeid leevendada ja pooli arvestavalt eelnõuga edasi liikuda, algatati kolmepoolsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel. Valitsuse eesmärk on seaduse vastu võtmine 2022. aastal, veel enne järgmisi Riigikogu valimisi.

Koostöös Eesti Ametiühingute Keskliiduga valmisid soodus- ja väljateenitud aastate pensionide kaotamise teemal videoklipid. Arvamust avaldasid Gert Raudsep (Teatriliidu esimees), Triinu Upkin (Balletiliidu esimees), Ott Maaten (Rahvusooperi peadirektor), Heli Veskus (Rahvusooperi solist, Teatriliidu juhatuse liige), Jassi Zahharov (Rahvusooperi solist), Väino Puura (Rahvusooperi solist), Ketlin Oja (Rahvusballeti solist) ja Kaie Kõrb (Tallinna Balletikooli direktor). Vaata klippe siit.

Toimus veebiarutelu pensionide kaotamise üle, millest võtsid osa Gert Raudsep, Eiki Nestor (poliitik, pikaaegne Riigikogu liige), Sten-Andreas Ehrlich (Sotsiaalkaitseministeeriumi asekantsler) ja Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees). 4. veebruaril toimunud arutelu saab järele vaadata ametiühingute keskliidu Facebooki lehel.

Praegu käivad valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel läbirääkimised hea tahte kokkuleppe üle, milles püütakse kokku leppida pensionide kaotamisest tulenevate pingete leevendusmeetmed. Kokkuleppe eesmärk on reformida pensione võimalikult pika üleminekuajaga (staaži kogumise tähtaeg vastavalt 2030. või 2036. aasta lõpp).

Ettevalmistamisel on tööturumeetmete pakett, mis toetab karjäärivahetust kuni viieaastase perioodi jooksul. Vastav tööhõiveprogramm on kavas kinnitada veel 2022. aastal.

Väljateenitud aastate pensionide kaotamisest tulenevatest ohtudest muusikateatri jätkusuutlikkusele informeerisime nimeliselt kõiki Riigikogu kultuurikomisjoni liikmeid, Riigikogu fraktsioone ja peaminister Kaja Kallast.

Etendusasutuste seadusest

Riigikogu menetluses on etendusasutuste seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Gert Raudsep ja Eesti Etendusasutuste Liidu esimees Kristiina Alliksaar tutvustasid etendusasutuste riigipoolse rahastamise võimalikku süsteemi Riigikogu kultuurikomisjoni koosolekul märtsikuus.

Teatriliidu ja etendusasutuste liidu seisukoht on, et finantseerimisotsused on riigi kultuuripoliitilised otsused.

Etendusasutustele raha jagamisel peab lähtuma kindlatest, seadusesse kirjutatud rahastamisprintsiipidest. Kindel finantseerimisalus toetab valdkonna arengut ning võimaldab paremini planeerida ja korraldada etendusasutuste tööd.

Teatriliit ja etendusasutuste liit on välja töötanud arvestusliku inimtööaasta ehk AITA-põhise rahastamismudeli. AITA on uuslavastuste väljatoomiseks ja lavastuste esitamiseks vajaliku tööhulga mõõtühik, mis vastab täistööajaga töötaja töömahule kalendriaastas. Sellise printsiibi järgi töötavad etendusasutused Põhjamaades. AITA-põhine ehk mahupõhine rahastusmudel koosneb kahest põhikomponendist:
1) iga konkreetse etendusasutuse toimimiseks vajalikust töökohtade (trupi-)mudelist;
2) palga(fondi) maatriksist, mis annab sellele rahalise koguväärtuse.

Teatriliidu ja etendusasutuste liidu ühine seisukoht on, et seadusesse kirjutatud etendusasutuste rahastamise põhimõte peab sisaldama mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev etendusasutus peab vastama. Nende põhimõtete selgeim väljendus on mahupõhine rahastamismudel.

Seda põhimõtet kaitsevad mõlemad organisatsioonid eeloleval nõupidamisel Kultuuriministeeriumis.

TALO ja Vabariigi Valitsuse palgaläbirääkimised 2023. aastaks

1. Taotleme kõrgharidusega kultuuritöötaja töötasu alammääraks 1700 €. Rahandusministeeriumi sügisese prognoosi järgi on riigi keskmine brutopalk 2023. aastaks 1701 €.
2. Taotleme üldise palgafondi kasvu teiste astmete tõstmiseks 12%.
3. Toetame Kultuuriministeeriumi taotlust Riigieelarvest etendusasutustele tegevuskulude põhjendatud katte kompenseerimiseks.
4. Taotleme Kultuuriministeeriumilt, et töötasutaotluste põhimõtted kooskõlastatakse Teatriliidu ja etendusasutuste liiduga.

Teatri- ja Muusikamuuseumist

Lavameistrite seminar

4. aprillil toimus Rahvusooper Estonia kammersaalis koolitus teatrite lavameistritele, mille eesmärk oli värskendada lavapersonali teadmisi maikuus toimuvaks kutseeksamiks. Koolituse sihtrühmaks olid nii lavatehnikud kui ka muu lavapersonal, kes töötavad etendusasutuste lavadel.

Teemad ja ettekandjad: 1) lavatehnika ja dekoratsioon – ohutus töös ja mõtteviisis (Tapio Säkkinen, Soome Rahvusooper); 2) lavakonstruktsioonide ehitamine, riputusvahendite kasutamine ja ohutus. Praktilised harjutused konstruktsioonielementidega (Anton Kulagin, Andres Tomingas ja Rauno Kärgänen, Eventech).

Ilmunud

Ilmunud on raamat „Tiit Härm. Esitantsija“. Raamatu koostaja on Kadi Herkül, kujundaja Mari Kaljuste, toimetaja Anu Tonts. Väljaandjad Eesti Teatriliit ja Rahvusooper Estonia. Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

Teatriliidu raamatukogu

Olete oodatud külastama Teatriliidu raamatukogu ja laenutama raamatuid. Raamatukogu on praegu korrastamisel, väljaanded saavad järk-järgult avalikuks Eesti raamatukogude ühise elektronkataloogi ESTER kaudu.

Eesti teatri biograafiline leksikon

Teatriliit haldab Eesti teatri biograafilist leksikoni veebiväljaannet, mis koondab hetkel üle 4000 märksõna, põhiliselt isikuartikleid. Andmete lisamine ja täpsustamine jätkub. Olete oodatud artiklitega tutvuma, täiendused ja parandused isikuartiklitesse on samuti teretulnud.

Õigusalane nõustamine tööõiguses

Teatriliidu juristi Thea Rohtla vastuvõtuaeg on esmaspäeviti kl 15–16.30. Eelregistreerimine telefonil 646 4512, kiirete küsimuste korral võib helistada telefonil 5687 9909 või kirjutada aadressile thea@rohtlalaw.ee.

Karjäärinõustamine liikmetele

Teatriliidu maja on avatud tööpäeviti kl 10–18